Lapse heaolu
Mõned päevad enne sõbrapäeva, 11. veebruaril tähistatakse kogu Euroopa Liidus Turvalise interneti päeva (Safer Internet Day). Sel päeval pööratakse rohkem tähelepanu sellele, kui oluline on luua lastele ja noortele turvaline ja toetav digitaalne keskkond.
Laste eksponeerimine ja seeläbi nende isikuandmete töötlemine nii meedias kui ka ajakirjanduses on järjest rohkem hakanud tekitama ühiskonnas diskussiooni. Oma osa selles mängib ka kiirelt muutuv digitaalne maailm, mis iseloomustab seda, kuidas erinevaid uudiseid ja sisu tarbitakse.
Aasta vahetudes tehakse igas valdkonnas kokkuvõtteid lõppevast aastast ning vaadatakse uude aastasse lootusrikkalt. Nii saab ka analüüsida perekonnaõiguse vaidluseid, kohtupraktikat, teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning jagada soovitusi algavaks aastaks. Lõppeva aasta perekonnaõiguse vaidluste kokkuvõttes rõhutab advokaat Helen Hääl kahte olulist tähelepanu tõstatanud vaidlusmomenti – lapse eraelu kaitse sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning vanemast võõrandamise sündroomi.
MTÜ Lastekaitse Liit on alates 2018. aastast viinud omavalitsustes läbi koolitusi „Koostöös lapse heaks“ toetamaks kohalikul tasandil lastega töötavate spetsialistide multidistsiplinaarset koostöövõrgustikku. Multidistsiplinaarne koostöö muudab lapse aitamise tõhusamaks ja tulemuslikumaks. 2024. aasta lõpuks on läbi viidud juba 20 koolitust erinevates omavalitsustes üle Eesti.
Laste areng ja maailmavaade sõltuvad suuresti nende igapäevasest keskkonnast ja kogemustest. Üks olulisi tegureid, mis võib sageli laste mõtteviisi ja väärtushinnanguid mõjutada, on see, mida nad näevad ekraanilt. Seetõttu on lapsevanemate ja õpetajate teadlikkus laste meediatarbimisest olulisel kohal.
Kaasajal väärtustame mängimist kui tõhusat meetodit lastele midagi õpetada, sest tundub, et nii omandavad nad uusi teadmisi paremini. Samas kipume vaba ja loovat mängimist pidama vaid laste meelelahutuseks ja sobivaks vaba aja sisustamise viisiks kas üksi või koos teiste lastega. Mängimise tegelik väärtus on palju sügavam.
Pikaajalise kooselu lõppemise järgselt kolib vanem välja perekonna senisest ühisest elukohast. Teise vanema teadmata, võtab ta kaasa nende ühise alaealise lapse ja asub temaga elama teise Eestimaa otsa. Vanem muudab ainuisikuliselt ära lapse lasteaia ja tema perearsti.
Väiksemad lapsed ei pruugi teada, kas see, mis nende kodus toimub on normaalsus või peaks sellest kellelegi rääkima. Abi küsimata jätmise taga võib ka olla hirm või häbi ja kardetakse teiste halvakspanu. Seetõttu on väga oluline, et kõik lastega kokku puutuvad inimesed oskaksid märgata lapse mure ja vajadusel sellest teada anda ning abi otsida, sest laps ei pruugi julgeda esimest sammu ise teha.
Lastekaitsetöös on võrgustiku juht enamasti lastekaitsetöötaja, kuna juhtumikorraldajana peab tal olema lapsest ja perest tervikvaade. Lähtuvalt juhtumist võivad võrgustikuliikmete hulka kuuluda erinevate valdkondade spetsialistid, näiteks politsei, haridustöötajad, tervishoiutöötajad, psühholoog jne
Õppeaasta jooksul on lapsed sageli ümbritsetud eakaaslastest rühmas ning klassis. See moodustab suure osa nende sotsiaalsest kogemusest, mõeldes lastehoius, -aias ning koolis veedetavale ajale. Ka siis, kui lapse täiendavad või peamised sõprussuhted jäävad väljaspoole haridusasutust, muutub suve saabudes senine sotsiaalne aktiivsus. Märka, kas sinu laps saab ka suvel sobival määral ning moel kaaslaste ning sõpradega suhelda või tunneb ta end ehk üksikuna ning vajab selleks võimaluste leidmisel tuge.
On selge, et ekraanid ja seadmed on tulnud, et jääda – nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte eludes. Ekraaniaeg avaldab aga mõju meie ajule, eriliselt vastuvõtlik on suurele stimulatsioonile just lapse alles arenev aju. Mil moel ennetada olukorra eskaleerumist ja nutisõltuvuse tekkimist? Kuidas lastele turvaliselt piire seada?