Pikaajalise kooselu lõppemise järgselt kolib vanem välja perekonna senisest ühisest elukohast. Teise vanema teadmata, võtab ta kaasa nende ühise alaealise lapse ja asub temaga elama teise Eestimaa otsa. Vanem muudab ainuisikuliselt ära lapse lasteaia ja tema perearsti.
Esialgu ei anna ta teisele vanemale lapse uue elukoha osas mingit informatsiooni. Vanem väidab, et lapsega on kõik hästi, talle uues lasteaias meeldib ja tal on juba palju toredaid sõpru. Soovi korral võib teine vanem lapsega suhelda üle nädala nädalavahetustel, kuid lapse uus kodu asub nelja autosõidutunni kaugusel. Võimalus lapse elus jätkuvalt täisväärtusliku vanemana osaleda, on seega sisuliselt välistatud.
Vandeadvokaat Katrin Orav
Advokaadibüroo Katrin Orav
Ühine hooldusõigus
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekonnaseadusest tulenevalt on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et Eestis kehtiva ühiskondliku kokkuleppe järgi on vanemad vaikimisi võrdsed. Vanemate võrdne õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja hoolitseda nende heaolu eest, neid üleval pidada ja nendega suhelda ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega. Seni kuni kohus ei ole teinud muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses, peavad vanemad last puudutavas küsimuses saavutama omavahel kokkuleppe. Seaduse järgi peavad vanemad täitma hoolduskohustust lapse suhtes omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu.
Lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi peavad hooldusõigust omavad vanemad ühiselt otsustama ja seda sõltumata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Ühise hooldusõiguse teostamiseks ei saa pidada seda, kui lapsega kooselav vanem otsustab ise, millisesse lasteaeda, kooli või huviringi laps läheb ja annab sellest tagantjärgi teisele vanemale teada.
Lapse elukorraldusega seonduv
Vanemate lahkumineku korral on üheks oluliseks lapse elu puudutavaks küsimuseks, mida vanemad peavad ühiselt otsustama, lapse edaspidine elukorraldus. Milline elukorraldus sobib just konkreetsele lapsele, sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Perekonnavaidlused on sageli keerulised ja emotsionaalsed. Kui vanemad ei ole võimelised saavutama kokkulepet selles, kas lapsele sobib paremini elada ühes elukohas või sobib talle hoopis vahelduva elukohaga elukorraldus mõlema vanema juures, lahendab vaidluse kohus. Otsuse tegemisel lähtub kohus esmajoones lapse huvidest ja võtab arvesse kõiki konkreetseid asjaolusid.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt on tegemist ühise hooldusõiguse olulise rikkumisega muu hulgas juhul, kui vanem on ainuisikuliselt otsustanud muuta lapse elukohta (sh Eesti Vabariigi piires), lasteaeda, kooli või kolinud lapsega elama välisriiki ilma teise vanema nõusolekuta. Sellise tegevuse heakskiitmine või sellele kaasa aitamine, ei ole kooskõlas seadusega ega lapse õigusega omada lähedast suhet oma mõlema vanemaga. Viidatud olukordi aitaks vältida muu hulgas see, kui lasteaia ja/või kooli vahetamiseks nõutaks mõlema vanema allkirja. Täna see kahjuks nii ei ole. Kehtib eeldus, et kui last esindab ainult üks vanem, on selleks olemas teise vanema nõusolek. Sageli puudub teisel vanemal igasugune teadmine sellest, millise lasteaia või kooli nimekirja on laps pandud, rääkimata sellest, et ta saaks nende valikul kaasa rääkida.
Kohus ei saa takistada vanemal muuta enda elukohta. Küll aga peab lapse elukoha muutmiseks saama vanem eelnevalt nõusoleku teiselt hooldusõigust omavalt vanemalt või vaidluse korral pöörduma sellise õiguse saamiseks kohtu poole. Kui vanem on muutnud lapse elukohta teise vanema nõusolekuta ja isegi, kui seda on tehtud Eesti Vabariigi piires, tuleb laps viivitamatult tagastada tema senisesse harjumuspärasesse keskkonda. Kohus saab esialgse õiguskaitse korras võtta tarvitusele meetmeid lapse senise elukoha ja elukorralduse säilitamiseks, välja arvatud juhul, kui see oleks lapsele ohtlik.
Lapse õigused lahkumineku korral
Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal. Konventsiooni on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigused ja riigi kohustused neid õigusi tagada. Vastavalt konventsiooni artiklile 9 on lapsel õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga ka siis, kui vanemate kooselu on lõppenud. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuses 41736/18, Suur vs Eesti (2020) rõhutas kohus, et vanema ja lapse võimalus koos olla on perekonnaelu tuum isegi siis, kui vanemate omavaheline suhe on lõppenud. Riigi kohustus on võtta tarvitusele kõik efektiivsed meetmed, et tagada lapse ja vanema suhtlusõiguse realiseerumine.
Perekonnaseaduse järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda oma mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda oma lapsega. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Riigikohus on rõhutanud, et üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ja seda ka siis, kui vanemad elavad eri riikides. Suhtlust teise vanemaga tuleks piirata vaid juhtudel, kui see lapse huve kahjustab. Suhtluskorra eesmärgiks on tagada lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada temaga lähedased suhted.
Kokkulepete sõlmimine
Lahkuminekud on reeglina emotsionaalselt keerulised. Keegi ei ole meid õpetanud ega ette valmistanud lahkuminekuga toime tulema. Sellele vaatamata on suur osa vanemaid võimelised laste huvidest lähtuvalt sõlmima oma endise elukaalase või abikaasaga ühiste laste osas kokkuleppeid. Vastavaid kokkuleppeid aitavad koostada ja sõlmida ka perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaadid. Kellegi kolmanda, näiteks kohtu sekkumine inimeste eraellu, on juba olemuslikult äärmuslik ja toimub siis, kui lapsevanemate partnerlus on mingil põhjusel läbi kukkunud.
Ületamatute erimeelsuste korral on vanematel siiski õigus laste õiguste kaitseks ja abi saamiseks pöörduda kohtu poole. Pahatihti ongi kohus koos mitme professionaalse juristi mahuka tööga ainus instants, kes suudab olukorda mingisugusegi laste huvidest lähtuva rahu tuua. Kohus lahendab vanemate vaidluse ja teeb lapse huvidest lähtuva lahendi.
Kehtivate kohtulahendite täitmine ei saa aga olla valikuline. Kui kohus on teinud viivitamata täitmisele kuuluva või jõustunud kohtulahendi – tuleb kohtulahendit täita. Kui vanemalt mõistetakse kohtu kaudu välja lapse ülalpidamiseks elatis, ei teki ühiskonnas ilmselt küsimust selles, kas vanem ikka peab lapsele elatist tasuma või mitte. Samamoodi kuuluvad täitmisele kõik muud perekonnaasjades tehtud kehtivad kohtulahendid. Vanematel tuleb omaltpoolt teha kõik selleks, et aidata kohtulahendi täitmisele kaasa ja last toetada. Lapse huvides on see, et vanemad teeksid lapse elu puudutavates küsimustes omavahel koostööd. Millist mõju võib lapsele avaldada tema huvides tehtud kehtiva kohtulahendi täitmine sõltub muu hulgas vanematest endist. Riigil on kohustus tagada kehtivate kohtulahendite täitmine.
Äärmuslike meetmete rakendamine
Palju on viimasel aastal arutatud selle üle, kas perekonnaseadusesse tuleks eraldi lisada nn lapse võõrandamise definitsioon. Käesoleva artikli koostaja on seisukohal, et kehtiv perekonnaseadus annab juba täna kohtule õiguse rakendada erinevaid meetmeid olukorras, kus kohus on tuvastanud fakti, et vanem tegeleb teadlikult ja järjepidevalt lapse ja teise vanema suhte kahjustamisega.
Juhul, kui vanem ohustab lapse füüsilist, vaimset või hingelist heaolu, on kohtul võimalik rakendada ka äärmuslikke meetmeid, sealhulgas lapse perest eraldada või võtta hooldusõigus ühelt vanemalt täielikult ära. Praktikas on leitud, et lapse heaolu kahjustamisega on tegemist muu hulgas siis, kui vanem järjepidevalt töötab vastu lapse õigusele suhelda oma teise vanemaga. Seda muidugi olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud, et lapse suhtlemine teise vanemaga oleks lapsele kuidagi ohtlik või kahjulik.
