Õigus
Laste eksponeerimine ja seeläbi nende isikuandmete töötlemine nii meedias kui ka ajakirjanduses on järjest rohkem hakanud tekitama ühiskonnas diskussiooni. Oma osa selles mängib ka kiirelt muutuv digitaalne maailm, mis iseloomustab seda, kuidas erinevaid uudiseid ja sisu tarbitakse.
Aasta vahetudes tehakse igas valdkonnas kokkuvõtteid lõppevast aastast ning vaadatakse uude aastasse lootusrikkalt. Nii saab ka analüüsida perekonnaõiguse vaidluseid, kohtupraktikat, teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning jagada soovitusi algavaks aastaks. Lõppeva aasta perekonnaõiguse vaidluste kokkuvõttes rõhutab advokaat Helen Hääl kahte olulist tähelepanu tõstatanud vaidlusmomenti – lapse eraelu kaitse sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning vanemast võõrandamise sündroomi.
Pikaajalise kooselu lõppemise järgselt kolib vanem välja perekonna senisest ühisest elukohast. Teise vanema teadmata, võtab ta kaasa nende ühise alaealise lapse ja asub temaga elama teise Eestimaa otsa. Vanem muudab ainuisikuliselt ära lapse lasteaia ja tema perearsti.
Väiksemad lapsed ei pruugi teada, kas see, mis nende kodus toimub on normaalsus või peaks sellest kellelegi rääkima. Abi küsimata jätmise taga võib ka olla hirm või häbi ja kardetakse teiste halvakspanu. Seetõttu on väga oluline, et kõik lastega kokku puutuvad inimesed oskaksid märgata lapse mure ja vajadusel sellest teada anda ning abi otsida, sest laps ei pruugi julgeda esimest sammu ise teha.
Me eeldame, et lapsevanemad on oma lapse kasvatamise küsimustes kõige targemad asjatundjad ning nende kokkulepped on lapsele parim lahendus. Samas võivad peresuhted keeruliseks kujuneda – ollakse konfliktis, lahutatakse, kolitakse lahku, asutakse elama teise Eestimaa paika või välismaale.
Lastekaitsetöös on võrgustiku juht enamasti lastekaitsetöötaja, kuna juhtumikorraldajana peab tal olema lapsest ja perest tervikvaade. Lähtuvalt juhtumist võivad võrgustikuliikmete hulka kuuluda erinevate valdkondade spetsialistid, näiteks politsei, haridustöötajad, tervishoiutöötajad, psühholoog jne
Laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) vastu võtnud eraldi dokumendi laste inimõigustest. Selleks on Lapse õiguste konventsioon (1989), millega Eesti liitus 1991. aastal. Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega lasub liikmesriigil kohustus esitada iga viie aasta tagant ÜRO Lapse õiguste komiteele raport, mis kirjeldab laste õiguste olukorda konventsiooni punktidest lähtuvalt ning millele komitee annab omapoolse hinnangu ja soovitused tulevikuks.
Lastekaitse Liidu poole pöördub igapäevaselt nõu ja abi saamiseks palju murelikke lapsevanemaid. Sagenenud on pöördumised, milles kirjeldatakse lahku läinud vanemate muresid lastega suhtlemisel ja lastega seotud asjaajamistel.