Abiks vanemale
Laste eksponeerimine ja seeläbi nende isikuandmete töötlemine nii meedias kui ka ajakirjanduses on järjest rohkem hakanud tekitama ühiskonnas diskussiooni. Oma osa selles mängib ka kiirelt muutuv digitaalne maailm, mis iseloomustab seda, kuidas erinevaid uudiseid ja sisu tarbitakse.
Lastekaitse Liidu raamatute sarjast “Mul on õigus” on saanud värske ja täiendatud verisooni just eelkooliealistele lastele mõeldud raamat, mis sai ka teise kordustrüki. Uuendatud väljaandes on kaasaegseks kohandatud mitte ainult luuletus, vaid ka joonistused, mis illustreerivad luuletuse sisu ja annavad lastele võimaluse neid ise värvida.
Aasta vahetudes tehakse igas valdkonnas kokkuvõtteid lõppevast aastast ning vaadatakse uude aastasse lootusrikkalt. Nii saab ka analüüsida perekonnaõiguse vaidluseid, kohtupraktikat, teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning jagada soovitusi algavaks aastaks. Lõppeva aasta perekonnaõiguse vaidluste kokkuvõttes rõhutab advokaat Helen Hääl kahte olulist tähelepanu tõstatanud vaidlusmomenti – lapse eraelu kaitse sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning vanemast võõrandamise sündroomi.
Laste areng ja maailmavaade sõltuvad suuresti nende igapäevasest keskkonnast ja kogemustest. Üks olulisi tegureid, mis võib sageli laste mõtteviisi ja väärtushinnanguid mõjutada, on see, mida nad näevad ekraanilt. Seetõttu on lapsevanemate ja õpetajate teadlikkus laste meediatarbimisest olulisel kohal.
Kaasajal väärtustame mängimist kui tõhusat meetodit lastele midagi õpetada, sest tundub, et nii omandavad nad uusi teadmisi paremini. Samas kipume vaba ja loovat mängimist pidama vaid laste meelelahutuseks ja sobivaks vaba aja sisustamise viisiks kas üksi või koos teiste lastega. Mängimise tegelik väärtus on palju sügavam.
Pikaajalise kooselu lõppemise järgselt kolib vanem välja perekonna senisest ühisest elukohast. Teise vanema teadmata, võtab ta kaasa nende ühise alaealise lapse ja asub temaga elama teise Eestimaa otsa. Vanem muudab ainuisikuliselt ära lapse lasteaia ja tema perearsti.
Me eeldame, et lapsevanemad on oma lapse kasvatamise küsimustes kõige targemad asjatundjad ning nende kokkulepped on lapsele parim lahendus. Samas võivad peresuhted keeruliseks kujuneda – ollakse konfliktis, lahutatakse, kolitakse lahku, asutakse elama teise Eestimaa paika või välismaale.
Lastekaitsetöös on võrgustiku juht enamasti lastekaitsetöötaja, kuna juhtumikorraldajana peab tal olema lapsest ja perest tervikvaade. Lähtuvalt juhtumist võivad võrgustikuliikmete hulka kuuluda erinevate valdkondade spetsialistid, näiteks politsei, haridustöötajad, tervishoiutöötajad, psühholoog jne
Lastekaitse Liidu poole pöördub igapäevaselt nõu ja abi saamiseks palju murelikke lapsevanemaid. Sagenenud on pöördumised, milles kirjeldatakse lahku läinud vanemate muresid lastega suhtlemisel ja lastega seotud asjaajamistel.
Õppeaasta jooksul on lapsed sageli ümbritsetud eakaaslastest rühmas ning klassis. See moodustab suure osa nende sotsiaalsest kogemusest, mõeldes lastehoius, -aias ning koolis veedetavale ajale. Ka siis, kui lapse täiendavad või peamised sõprussuhted jäävad väljaspoole haridusasutust, muutub suve saabudes senine sotsiaalne aktiivsus. Märka, kas sinu laps saab ka suvel sobival määral ning moel kaaslaste ning sõpradega suhelda või tunneb ta end ehk üksikuna ning vajab selleks võimaluste leidmisel tuge.
On selge, et ekraanid ja seadmed on tulnud, et jääda – nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte eludes. Ekraaniaeg avaldab aga mõju meie ajule, eriliselt vastuvõtlik on suurele stimulatsioonile just lapse alles arenev aju. Mil moel ennetada olukorra eskaleerumist ja nutisõltuvuse tekkimist? Kuidas lastele turvaliselt piire seada?