Laste areng ja maailmavaade sõltuvad suuresti nende igapäevasest keskkonnast ja kogemustest. Üks olulisi tegureid, mis võib sageli laste mõtteviisi ja väärtushinnanguid mõjutada, on see, mida nad näevad ekraanilt. Seetõttu on lapsevanemate ja õpetajate teadlikkus laste meediatarbimisest olulisel kohal. Kui lühikeste reelside ja videoklippide sisu on täiskasvanutel sageli raske jälgida ja kontrollida, siis pikemate filmide vaatamise ja kino külastuse osas on täiskasvanul alati kindel roll – olla kursis filmide sisuga ning kaaluda, kuidas need võivad mõjutada laste meeleolu, maailmapilti ja väärtushinnanguid.

Täiskasvanu roll on suunata lapsi tervisliku ja hariva sisu tarbimise poole, mis toetaks nende emotsionaalset intelligentsust ja intellektuaalset arengut. Õigeaegne juhendamine ja vajaduspõhine sekkumine aitavad vältida negatiivseid mõjusid ning arendada laste kriitilist mõtlemist.

Hiljuti jagas üks noor Lastekaitse Liiduga oma kogemust kooliklassi kinokülastusest:

“Miks näidatakse meile nii tõsiseid filme? Istusime kinos, sõime popcorni ja siis näidati järsku enesetapu katset. Me üldse ei teadnud, et selline film tuleb, nagu keegi ei hoiatanud meid ette, et selline teema seal on. Me ikka lootsime, et on selline lõbus või nagu lihtsalt tore kinoskäik aga oli hoopis selline karm teema ja lugu, et pärast oli nii raske ja isegi nagu kurb olla.“ 

Selline noore tagasiside näitab, kui tähtis on, et täiskasvanud oleksid teadlikud filmide sisust ning hindaks hoolikalt, kas need sobivad konkreetsele vanuserühmale ja kuidas need mõjutavad laste vaimset tervist ja väärtuste kujunemist. Samuti peaksid noore arvates täiskasvanud rohkem mõtlema sellele, kas filmi sisu sobib lapse vanuse ja emotsionaalse küpsusega. Vajadusel tuleks last eelnevalt ette valmistada, andes ülevaate filmi teemadest – eriti, kui käsitletakse keerulisi ühiskondlikke probleeme, nagu koolikiusamine, perevägivald, vaesus, kliimakriis. 

Kuigi filmid võivad olla põneva loojutustusega või kunstiliselt väärtuslikud, ei pruugi noored valmis olla kajastatud teemadega silmitsi seisma. See, mis ühele tundub lihtne ja talutav, võib teisele olla hirmutav või isegi traumeeriv. Mõnel lapsel võivad filmid põhjustada ärevust, unehäireid või pikaajalist emotsionaalset ülekoormust. 

Kes vastutab?

Lapsevanemal on esmase vastutajana õigus ja kohustus otsustada, milline sisu on tema lapsele sobiv. Vanem peaks tutvuma filmide sisuga ja kaaluma, kas konkreetne film on tema lapse jaoks eakohane. Eestis kehtivad filmidel vanusepiirangud, mis on määratud filmilevitajate poolt. Piirangud näevad ette, et juhul kui filmis esineb karmi keelekasutust, julgeid seksistseene ja/või sedavõrd räiget vägivalda, mis muudab selle alla 16-aastastele vaatajatele täiesti sobimatuks, tuleb filmidele kehtestada vanusepiirang. Samuti kui filmis esineb roppu keelekasutust, ohtralt paljast pinda ja/või jõhkraid vägivaldseid stseene, on film alla 14-aastastele vaatajatele sobimatu. Seega tuleb täiskasvanutel veenduda enne filmi vaatamist, et tegu on alaealisele sobiva filmiga.

Kui filme näidatakse koolikeskkonnas (nt koolitunnis või klassiga kinos käies), on vastutus õpetajatel ja koolil. Enne filmi vaatamist peaksid õpetajad: tutvuma filmi sisuga, hindama, kas see vastab laste vanusele ja emotsionaalsele küpsusele, valmistama õpilased ette keeruliste teemade käsitlemiseks ning pakkuma võimalust vaatamisest loobumiseks, kui keegi tunneb ennast ebamugavalt. Hea tava oleks korraldada koolis järelarutelu, mille raames saavad filmis kajastatud teemad turvaliselt käsitletud.

Lastele ja noortele raskete teemade, näiteks suitsiidi või suitsiidikatsega, seotud filmide näitamine on väga delikaatne küsimus. Vastus küsimusele, kas näidata lastele selliseid filme või mitte sõltub mitmest tegurist: lapse vanusest, emotsionaalsest küpsusest, filmi eesmärgist ning sellest, kuidas sisu on esitatud ja kas on võimalik teemat hiljem turvaliselt arutada. 

Ka vanemate noorte puhul on väga riskantne näidata filme, kus on näiteks otseselt kujutatud suitsiidikatset või suitsiidi, kuna noored võivad tõlgendada seda sisu traumeerivalt või ilma vajaliku kontekstita. Noored võivad suitsiidi kujutamist valesti mõista, nähes seda näiteks lahendusena keerulistele probleemidele. Suitsiidikäitumisel on tuntud „nakkav“ mõju, eriti noorte seas. Kui sisu ei ole ettevaatlikult esitatud ja hiljem turvaliselt arutatud, võib see suurendada suitsidaalsete mõtete või impulsiivse käitumise riski.

Arutelu filmide üle – võimalus õppimiseks

Film, millel on selge ennetuslik, hariv või teadlikkust tõstev eesmärk (nt käsitleb vaimse tervise teemade olulisust ja abi otsimist), võib-olla hea vahend teemade viimisel laste ja noorteni. Filmi vaatamine on üks viis pakkuda lastele võimalust vaadelda elulisi situatsioone, inimeste käitumismudeleid ja emotsionaalseid reaktsioone ning nähtu ja märgatu üle arutleda. Selline arutelu võib-olla väärtuslik osa ennetustegevusest olulistel teemadel. 

Lastekaitse Liidu soovitused filmide vaatamise järgseteks aruteludeks:

❖ Keerulised olukorrad ei kesta igavesti. Rääkige lastega, et rasked ajad mööduvad ning tuge ja abi otsides on võimalik olukorda parandada. Võite tuua laste jaoks paralleeli loodusega, kus peale tormi alati tuleb päike. 

❖ Elu on kõige suurem väärtus. Selgitage, et ekraanil nähtav vägivald või surm võib jätta petliku mulje, et elu pole väärtuslik, kuid elu ise on tegelikkuses kõige tähtsam.

❖ Huumoril on piirid. Nali on naljakas vaid siis, kui kõik osapooled tunnevad ennast hästi. Rõhutage, et on oluline märgata, kuidas naljatlemine teisi mõjutab.

❖ Kiusamise ennetamine. Kui satute lastega vaatama kiusamise temaatilisi filme, siis  selgitage lastele kiusamise mõju kogu grupile. Kõigil lastel on oma roll ning passiivsed pealtvaatajad saavad paljuski mõjutada seda, kas kiusamist esineb või mitte. Kiusamisest rääkides on oluline rõhutada, et abi ja toetust on alati võimalik leida, isegi kui see ei tundu tõenäoline. Küberkiusamise ennetamiseks paluge õpilastel mitte jagada ega kommenteerida sisu, kus kedagi kiusatakse. Ekraani taga ei pruugi inimesed mõista, millist kahju nende tegevus võib teistele põhjustada.

❖ Abi küsimine ja vastuvõtmine. Õpetage lapsi märkama ja hindama tuge, mida nad saavad oma kaaslastelt, vanematelt ja teistelt inimestelt. Otsige võimalusel koos laste ja noortega filmidest näiteid, kus inimesed väljendavad tänulikkust.

Oluline meeles pidada!

Laste ja noorte filmikogemused võivad mängida suurt rolli nende arengus ja maailmavaate kujunemises. Vanemate ja õpetajate teadlik roll on siin võtmetähtsusega: nad peaksid hindama, millised filmid on laste jaoks sobivad ning tagama, et pärast vaatamist oleks aega aruteluks, kus keerulisi teemasid turvaliselt käsitletakse. Õige juhendamisega saavad filmid olla väärtuslikud tööriistad laste kriitilise mõtlemise arendamiseks ja emotsionaalseks toetamiseks, samas kui vastutustundetu sisu võib jäädavalt mõjutada laste ja noorte vaimset tervist ning väärtushinnanguid.