Triin Sooäär
lastekaitse liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator
Noortega töötavad spetsialistid kohtusid aprilli viimasel nädalal Horvaatia väikelinnas Šećeranas, kus DKolektiv organisatsiooni juhendamisel asuti Erasmus+ projekti „Youth Work in Divided Times – Peacebuilding through Dialogue and Participation“ raames omandama uusi teadmisi ja õppima üksteiselt, kuidas muutlikel aegadel saab dialoogist kujundada noorsootöös silda loova vahendi. Õpirändel said kokku praktikud Sloveeniast, Iirimaalt, Eestist, Ungarist, Portugalist ja Horvaatiast. Eestit esindas Lastekaitse Liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator Triin Sooäär.
Koolituspäevade ülesehitus ei keskendunud pelgalt loenguvormile, vaid kõik tegevused olid kooskõlas aktiivõppe meetoditega, mis võimaldasid eri kultuuride vahel dialoogi luua juba esimesest päevast alates. Koolitajate Goran Božičevići ja Nikica Torbica omavaheline tasakaal ning teineteise täiendamine aitasid laiemalt mõtestada rahuhariduse edendamise temaatikat ühiskondades, kus noortega töötamine on üks esmaseid vahendeid, kuidas tulla toime väärtuskonfliktide, infomullide ja tõrjutusega. Kõige enam tõdeti, et toimivaks meetodiks on ennekõike noortele võimaluse andmine teha oma kogukondades osaluse, koostöö ja mõistmise kaudu erinevaid projekte, mis aitavad neil tunda end kogukonna olulise osana.
Häid meetodeid, mida saab kasutada rahuhariduses noortega (ja miks mitte ka täiskasvanutega):
Tardunud pilt ühiskondliku probleemi mõtestamiseks – osalejad jaotatakse rühmadesse, seejärel saab iga rühm erineva probleemi (näiteks „see teine inimene“) ning peab lavastama pildi, kus justkui oleks aeg seisma jäänud ehk kõik seisavad liikumatult ühel kohal. Teised tiimid peavad ära arvama, millega on tegu.
Paarides jalutuskäik õues – jalutuskäigu ajal vesteldakse etteantud teemadel süvitsi dialoogi vormis.
Abistavad küsimused:
- Jagage üht ühiskondlikku lõhet, mis on teie ühiskonnas või riigis noorte seas.
- Milles seisneb probleem?
- Kuidas on probleem tekkinud?
- Kes saab sellest kasu?
- Milline on sinu suhe probleemi erinevate osapooltega?
- Mida oleks vaja probleemi lahendamiseks või muutuse esilekutsumiseks?
Lugu radikaliseerunud poisist erinevate osapoolte vaatenurgast – tiimid saavad loo ühe ja sama poisi kohta, kuid erinevatest vaatepunktidest (õpetaja, lapsevanema ja noorsootöötaja pilgu läbi). Ühiselt mõeldakse, mis võib olla poisiga juhtunud ning kuidas saavad osapooled oma rollist lähtuvalt olukorda parandada. Arutelu viimases osas jagatakse aga, mis tegelikult poisi enda meelest toimub.
Reaalsete kaasuste lahendamine oma riigi näidete põhjal – osalejad saavad tutvuda märgiliste ajaloosündmuste telgitagustega (näiteks Balti kett). Lisaks illustreerivale materjalile saavad nad lugeda kaasaegsete kirjeldusi sellest, millise tähendusega sündmus nende jaoks oli. Seejärel tutvustavad eri tiimid teistele oma käsitlusi ning arutletakse, kas tänapäeval on võimalik leida sarnaseid paralleele.
Osalusmudelite kasutamine annab noortele võimaluse olla aktiivselt kaasatud otsustusprotsessidesse ja ühiskondlikesse algatustesse. Koolituse käigus töötasid osalejad välja oma kogukonnale suunatud tegevusi, mis toetaksid dialoogil põhinevaid algatusi. Tegevuste loomisel said osalejad võtta nii noore kui ka noorsootöötaja rolli, mis pakkus hea võimaluse tegevuste sügavamaks mõtestamiseks. Youth-led Micro-Democratic Interventions ja Youth-led Micro-Deliberative Model metoodikad aitasid ideid struktureerida vastavalt valdkonnale (kunst, diskussioon, tegevus, informeerimine või mõjutamine).
Häid praktikaid, mida saab Eestis noortega töötamisel kohandada eri valdkondades:
- Kunst – „Expresso“, kus hea kuum jook, loominguline tegevus sotsiaalsetel teemadel ja vestlus on ühendatud demokraatia käsitlemisega.
- Rääkimine – inimraamatukogu, kus inimestest saavad „raamatud“, kes räägivad kuulajatele oma loo.
- Tegevus – „Võimatu kodanikuaktiivsus“, mille eesmärk on muuta tiimides loodud väikeste väljakutsete abil „võimatu“ kodanikuaktiivsus võimalikuks.
- Informeerimine – „Accept cookies“ ehk avalik pop-up-formaadis tegevus, kus inimesed saavad mõtestada tähelepanuta jäänud organisatsioonide väärtusi ja põhimõtteid sarnaselt sellele, kuidas veebilehtedel aktsepteeritakse küpsiseid.
- Otsustusprotsesside mõjutamine tegevuste kaudu – manifesti kirjutamine noorte ühistööna ja selle avaldamine. Tegemist on loomingulise deklaratsiooniga väärtustest, visioonidest ja kohaliku tasandi prioriteetide muutmise vajadusest.
