Soome päritolu eesti lastekirjanik Mika Keränen on avaldanud mitmeid raamatuid, luulekogusid, lisaks töötanud ka tõlkija ning õpetajana. Ei tea, kas Eestis leiduks last, kes pole tahtnud elada läbi sarnaseid seiklusi, nagu seda tegi Supilinna salaselts. 

Loomisest ja loomingust teab Mika rääkida nii mõndagi.

Kust ammutate inspiratsiooni, mis Teid sütitab?

Argielust, kuigi see kõlab veidi igavalt ja argiselt.

Igapäevane elu on siiski minu jaoks see koht, kust ideed tulevad ja nad tulevad siis, kui on aeg.

Minu töö puhul kehtib põhimõte: iga asi omal ajal. Argise elu all pean silmas tavalist elu oma tavaliste toimetustega, aga samas, argielu juurde kuulub ka vaba aeg. Minu hobideks on linna lonkimine (loodan, et tartlased teavad, et minuga on kõik tervislikuks korras, kui ma uitan 1-2 tundi linna peal, ma pole hulluks läinud), aiandus, jalgpall, sõbrad, tütarde, eksabikaasa ja ämmaga suhtlemine, lugemine, kirjutamine, kirjandusüritused, kino ja teater ja kõik kultuuri vormid sinna otsa.

Tartu on minu jaoks alati maakera kultuuripealinn, sest see on minu kodulinn.  

Mis on ilus?

Väga hea küsimus, seda pole küsitud minu käest tegelikult, niimoodi otse. Olen õppinud ka joonistamist, kunsti ja kompositsioone ehk maaliosakonna asju.

Minu jaoks kõik värvid on võrdselt ilusad ja minu jaoks iga inimene on ilus. Üks pool on sisemine ilu ja teine on väline ilu, kuid minu jaoks on absoluutselt iga inimene ilus ja nii on vist olnud alati. Või ütlen siiski, et ma avastasin selle lõplikult kunstiõpingute, elu vaatlemise ajal Tartus, 1994-1997. 

Mida julgustavat ütleksite tänapäeva noortele ja lastele?

Ära mitte kunagi loobu oma unistusest, ära jäta jonni, raiu ja raiu

Raiu nii kaua, kui sa saad näiteks kirjanikuks. Alustasin koomiksitega, kui olin 15, pärast fotograafia, veidi muid kunste ka, siis luule, sellega tegelesin kaua, tõlkimine, mis on iseseisev kunstiliik minu jaoks, pärast avastasin oma tütrele enda väljamõeldud unejuttu lugedes, et ta on selles vaimustuses ja nii sain aru, mis mulle tõeliselt meeldib, on lastele kirjutamine.   

Minu elu on olnud väga käänuline, aga tagasivaates kõik need tupikud ja eksirännakud kunstis on toonud mind siia, kus olen.

0797

Teksti pikkus pole oluline, kõige tähtsam on ikka sisu.

Kirjanikuks saadakse tegelikult kuulamisega.

Õpi kuulama oma lähedasi, eriti vanaisade ja vanaemade juttu. Hakatuseks võiksidki alustada sellest. Mis sõnu sinu vanaema ja vanaisa kasutavad, mis tunduvad ummamuudu. Äkki sul on lausa vanavanaisa või vanavanaema elus. Mine räägi temaga, ja kuula teda! Kirjaniku töö on loomulikult panna head laused kirja.

Kuidas sahtlipõhja kirjutatud raamatualged lõpuks päris raamatuks koondada? 

Tasub minna metsa või leida rahulik mets enda vaimses keskkonnas. Minul on ta konkreetselt mets. Lähen Tartust kaugele, sinna, kus pole kedagi. Näiteks Ida-Soome. Kirjutan seal raamatu valmis. Justament sellest, mis sahtlis ja paberilipikutel.

Metsas tasub olla üksi maksimum kuu aega. Pärast hakkab katus sõitma. Pärast ei saa aru, kumb on reaalsus, sinu raamatute maailm või see, kus sa viibid.

Kui sa ei saa sõita kuhugi kodust, siis lihtsalt eraldu teistest ja aja oma asja. Kirjutamise juures on üks üksildane periood, see ongi see kirja paneku aeg.

Kuidas defineeriksite kunsti?

Kunst on see, mis sina ütled. Kui ma ütlen, et kokapudeli kork mu puitlaual (nagu praegu siin vedeleb üks) on kunst, siis ta on seda. Tihti peab selle mõtte serveerima kunstina:

Kuidas defineerida kunsti?

Kunst on
kokapudeli kork
vanaisa laual

Millised on hea artikli, lühiloo tunnused? Ehk siis igale koolilapsele: kuidas kirjutada head kirjandit?

Hea kirjandi tunneb ära sellest, et sellel on sinu hääl. Mulle meeldib lugeda mu õpilaste kirjandeid kõige rohkem, kui ma tunnen ära tekstis selle noore, et see ongi see Sulev või Kristina klassist! Täpselt selline, nagu ta on.

Ma arvan, et kui sa kirjutad ausalt, siis sellel tekstil ongi sinu nägu ja tegu.

Küsimusi küsis Kärg Valner
Loomepesa toimetaja
Märka Last noortetoimetus

Fotod: elk.ee

✎ Vaata ka teiste autorite soovitusi

Andrus kivirähk: “Inspiratsioon on nagu sääsk, mis lendab ise su juurde”