Marii Eleen Mõtsnik
Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute mentor
6.–13. augustini osalesin Poolas Rozdziele’is Erasmus+ projektis „Healthy as a Tree“. Projekt keskendus loodusele ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Osalejad olid kokku tulnud neljast riigist: Eestist, Lätist, Poolast ja Tšehhist.
Juba esimesest päevast alates tundsin, et korraldajad olid pööranud palju tähelepanu meie heaolule, et kõik tunneksid end võimalikult mugavalt ja hästi. Me saime alati ausalt oma mõtteid ja muresid jagada, sest korraldajad olid loonud selleks toetava keskkonna. Tempo oli rahulik, kõiki kuulati ning iga päevaga muutus grupp võõrastest inimestest ühtseks kogukonnaks.
Hommikuid alustasime hommikuringidega, kus saime jagada oma emotsioone ja mõtteid. Me ei kiirustanud, vaid võtsime teadlikult aja maha ning alustasime päeva rahulikult. Mediteerisime, tegime hingamisharjutusi ning pöörasime tähelepanu iseendale ja ümbritsevale. Mulle meeldis väga see kohalolu ja hetkes olemine.
Meile tutvustati ka üht hingamisharjutust, mille ajal tuleb sulgeda silmad ja asetada käed enda ette kokku, sõrmed taeva poole. Sisse hingates tuleb käed viia üles, avada need pea kohal ja silmad ning vaadata päikese poole. Seejärel tuua käed alla ja hingata välja. Sel ajal, kui silmad on kinni, tuleks enda ette visualiseerida mõni unistus või suur soov.
Iga päev toimusid erinevad töötoad, mis olid seotud projekti teemadega. Ühel pärastlõunal suundusime metsa, kus meie ülesandeks oli kogeda Shinrin-yoku ehk metsakümbluse tehnikat. Selle puhul on oluline kasutada kõiki meeli: nägemist, kuulmist, kompimist, maitsmist ja haistmist. Teadusuuringud näitavad, et teadlik metsas viibimine võib vähendada stressihormooni taset ja parandada meeleolu.
Veetsime pool tundi omaette metsas, jälgides loodust kõigi oma meeltega. See oli väga rahustav ja mõnus kogemus.
Õhtupoole sai iga grupp rääkida ühest oma riigiga seotud looduskeskkonna probleemist, mis on viimase viie aasta jooksul esinenud. Selle jätkuks toimus hiljem seoste loomise töötuba. Kõik grupiliikmed tõmbasid endale juhuslikult ühe sõna või tunde, mis oli seotud meie projekti teemadega. Seejärel hakkasime lõngakera abil seoseid moodustama. Kera visati inimesele, kelle sõna või tunne oli viskaja omaga seotud. Seejärel selgitas ta, miks ta sellise seose lõi. Tegevust jätkati seni, kuni kõik olid saanud rääkida.
Hiljem hakkasime loodud lõngaühendusi lõikama. Nii visualiseerisime, et kui mingi oluline osa süsteemist kaob, võivad ka ülejäänud ühendused nõrgeneda või täielikult katkeda.
Oluline teema oli ka vaimne tervis. Rääkisime süvitsi stressist, selle põhjustajatest ja olemusest. Põhjuseid oli erinevaid, kuid kõige sagedamini mainiti kooli või tööga seotud muresid, teiste arvamust ning ühiskondlike normide järgi elamist.
Huvitav oli kuulata, kuidas teised inimesed stressiga toime tulevad ja mis neile stressi tekitab, sest lugusid oli väga erinevaid. Peamisteks stressi leevendamise viisideks nimetati magamist, vee joomist, sügavat hingamist ja enda kallistamist. Saime ka teada, kuidas sõna „stress“ sellises tähenduses üldse kasutusele võeti, ning jagasime gruppides oma kogemusi stressiga.
Õppisime, et stressi võib jagada kaheks: eustressiks ja distressiks. Eustress ehk positiivne stress on inimesele jõukohane ning võib olla edasiviivaks jõuks. Distress ehk negatiivne stress pärsib aga inimese toimetulekut ning võib põhjustada kurnatust ja pinget.
Ühe rahustava praktikana tutvustati meile ka ümisemist. Selleks tuleb asetada käed silmade ette, panna pöidlad kõrvadele ja hakata ümisema „omm“. Selline tegevus peaks aitama kehal ja meelel rahuneda.
Lisaks vaimsele tervisele pöörasime palju tähelepanu ka füüsilisele heaolule. Veetsime suurema osa päevast värskes õhus, jalutasime looduses, nautisime ilusaid vaateid, tegime joogat, mängisime sportmänge ja treenisime välijõusaalis.
Kahel õhtul toimusid kultuuriõhtud, kus iga grupp sai teistele oma riiki tutvustada. Eesti kohta said teised osalejad mängida Kahooti, maitsta meie maiustusi ja õppida rahvatantsu. Väga tore oli ka ise teiste kultuuride kohta rohkem teada saada ning erinevaid tantse proovida. Need olid kindlasti ühed projekti kõige põnevamad õhtud.
Viimasel päeval saime mõelda, millised võiksid olla meie sammud parema ja jätkusuutlikuma homse poole. Panime kirja mõned lihtsad, kuid olulised eesmärgid:
- Teha kord nädalas taimetoidupäev.
- Osta rohkem taaskasutuspoodidest ja valida loodussõbralikke tooteid.
- Võtta iga päev teadlikult vähemalt 15 minutit aega värskes õhus olemiseks.
- Hoida pärast ärkamist üks tund ekraanivaba aega.
- Pöörata tähelepanu liikumisele, magamisele ja toitumisele.
Muutus algab sinust.
Selle nädala jooksul toimus minu arvates meie kõigi sees omamoodi restart. Võõrastest inimestest sai kokkuhoidev ja üksteist toetav pere, kus saime olla autentsed ja lihtsalt meie ise.
Kui viimastel õhtutel projekti üle muljetasime, jagasid paljud, et neil oli väga vaja sellist aega iseendale. Just rahulik kulgemine, minimaalne ekraaniaeg ja väikesed vestlused panid minu silmad eriti eredalt särama.
Koos teise osalejaga muru peal lebades ja pilvi vaadates sain aru, kui vähe on tegelikult õnneks vaja.
