MONDO maailmahariduse suvekooli traditsioon toob igal suvel kokku õpetajad üle Eesti, kes otsivad vastuseid päevakajalistele teemadele, et toetada algaval õppeaastal õpilasi soovitud muutuste elluviimisel ja ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkimisel. Sel aastal oli üheks fookusteemaks küsimus, kuidas saaksime senisest enam hoida kokku – vähendada vastandumist, toetada üksteise mõistmist ning julgustada aruteludes initsiatiivi võtma, kasvõi väikese panuse kaudu. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate kohtumine toimus 12.–13. augustil ning alus- ja alghariduse õpetajate kohtumine 13.–14. augustil.

Suvekooli kolmandal päeval keskenduti alus- ja alghariduse õpetajatele, kes said rohkem avastada laste osaluse, inimõiguste ja lapse õiguste teemasid nii õiguslikust kui ka praktiliste õppemeetodite vaatenurgast. Päeva osana viis Lastekaitse Liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator läbi ka töötoa „Kuidas hoida kokku?“, kus vahetati kogemusi praktiliste meetodite kasutamisel. Osalejad said katsetada erinevaid osalusmeetodeid, jagada oma kogemusi ning pakkuda välja uusi ideid aktuaalsete teemade käsitlemiseks.

Lapse õigused kui inimõigused

Praktilise kogemusvahetuse töötoa eel oli osalejatel võimalus Õiguskantsleri Kantselei esindajate Margit Sarve ja Liis Saarnaga vaadelda lapse õigusi kui inimõigusi. Teemat mõtestati läbi seadusandluse, ühiste arutelude ja kogemusloo, mis andsid osalejatele vajaliku eelhäälestuse ning baasteadmised toetamaks laste mõtestatud osalust igapäevastes otsustes.

Ühiselt leiti vastuseid ka küsimustele, mis lasteaedades ja koolides lapsevanematega enim esile kerkivad. Pärast väikest hingetõmbepausi oli hea jätkata „Kuidas hoida kokku?“ praktilise kogemusvahetusega, sest Margiti ja Liisi eestvedamisel oli selleks juba hea pinnas loodud.

Kuidas aga viia läbi kogemusvahetust, kus osalejad on juba oma valdkonna eksperdid ning fookuses on eelkõige nende endi kogemuste maksimaalne kasutamine ja jagamine? Lähtekohaks on dialoog – ülesanded ja aktiivõpe, mis soosivad lisaks mõtete jagamisele ka uute teadmiste saamist. Just sel viisil on võimalik pärast põhiülesandeid anda osalejatele võimalus pakkuda välja ideid, millest ka teised saavad inspireeruda.

Praktilised meetodid laste osaluse toetamiseks

Kuidas selline arvamus võis tekkida? Tsitaadid noortelt

Miks rääkida väiksemate laste osalusest? Töötoa sissejuhatuses anti igale osalejale tsitaat noortega tehtud intervjuudest. Noored on intervjuudes ise esile toonud, et tajuvad lasteaedades ja algklassides väheseid võimalusi õppida oma arvamust avaldama.

Pärast tsitaadi lugemist tuli leida endale paariline, kellel oli erinev tsitaat, ning üheskoos mõtestada, millest võis sellise arvamuse väljendanud noore kogemus tuleneda. Materjalid on leitavad Padletis.

„Lastega, mitte lastele“ – milline emotsioon?

Laste osaluse üks suuremaid väljakutseid on küsimus, kuidas teha asju mitte lastele, vaid lastega – olgu selleks sündmuste korraldamine, arutelud või hoopis igapäevane dialoog. Oluline on, et tegevusi planeerides oleks meil juba sisse kodeeritud mõtteviis: kuidas teha asju koos lastega, mitte ainult nende jaoks?

Osalejad said valida emotsiooni, mis neis seda lauset kuuldes kõige enam tekkis, ning jagada, miks nad peavad sellist mõtteviisi oluliseks.

Meie mullid – õhupallid ja algoritmid

Igapäevaselt mõjutavad meid tegevused, inimesed ja teemad, mida peame oluliseks ning mille või kellega kõige rohkem kokku puutume. Sama kehtib inforuumi kohta – meid mõjutab see, mida tarbime erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel, televisioonist ja raadiost.

Osalejad said puhuda täis õhupalli ning kirjutada või joonistada sinna üheksa asja, mis nende maailmas kõige enam esinevad. Seejärel moodustati ringid, kus tutvustati oma „mulle“ ja leiti tiimi peale viis kõige enam esinevat märksõna, mis kirjutati ka suurele tahvlile.

See võimaldas näha, kuidas igaüks meist on küll oma mullis, kuid samal ajal leidub palju ühiseid tegureid, mis meid ei vastanda. Edasi said osalejad aga pureda hoopis teist pähklit: YouTube Shortsi kuvatõmmistest tuli välja sorteerida, milline võiks olla nende tiimi algoritm. Nii said osalejad juurde veel ühe tööriista, mis toetab digiturvalisuse ja ühiskonnateemade lõimimist õppetöösse.

Mis soosib laste osalust rühma- ja klassiruumis?

Kui ruumide planeerimisel on aina enam märksõnaks ligipääsetavus erinevatele ühiskonnagruppidele, siis sama põhimõte võiks kehtida ka laste igapäevastes keskkondades, et need toetaksid nende kasvamist maailmakodanikeks ning annaksid selleks võimalikult palju erinevaid võimalusi.

Õpetajad on selle nimel juba palju olulist ära teinud ning nüüd asutigi oma kogemusi vahendama. Esmalt said kõik valida endale pehme pesukäsna, mille alusel moodustati sarnaste käsnadega osalejatest tiimid. Seejärel visualiseerisid tiimid ühiselt, milline võiks olla lapse osalust toetav füüsiline keskkond.

Jagati näiteks järgmisi kogemusi ja ideid:

• liikumistunni alguses on lastel võimalus end n-ö tühjaks kisada – see toimib hästi, sest on sõlmitud kindel kokkulepe, et just sel hetkel võivad lapsed seda teha;
• ruumide õhutamine ning võimalusel näiteks piparmündi ja teiste ravimtaimede olemasolu, mis annavad umbsele klassiruumile värskust;
• muutuva planeeringuga klassiruum – vahel istuvad lapsed justkui pesades, vahel individuaalselt, mis võimaldab luua koostöist õhkkonda;
• võimalus valida ise erinevate mängude ja nö õppejaamade vahel;
• sümbolina ring või pikk Itaalia stiilis laud, mis kannavad endas mõtet, et keegi ei ole jäetud kõrvale.

Minihäkaton – asume mõtlema

Töötoas käsitletud teemade kokkuvõttena said osalejad rollikaardid, millel kirjeldati ühe lapse vaatepunktist erinevaid võimalikke olukordi, mis võivad igapäevatöös õpetaja ette sattuda. Seejärel mõtlesid osalejad tiimides ühiselt lahendusi, kuidas selliseid lapsi kaasamise põhimõtetest lähtudes toetada.

Eriline rõhuasetus oli koostööl – et ei unustataks lapsevanemate ja haridusasutuse rolli ning nende koostöö tähtsust. Häkatonil said osalejad pakkuda lahendusi nii konkreetselt enda saadud rollikaardile mõeldes kui ka tiimis ühisnimetajat leides päevakajaliste, kriitiliste ja igapäevaste teemade käsitlemiseks.

Ideedega saab tutvuda Padletis, kuhu on lisatud ka töötoa materjalid.

Osalejate mõtted ja kogemused

Osalejate sõnul pakkus töötuba nii praktilisi ideid kui ka uusi vaatenurki. Küsimusele “Mida võtan töötoast kaasa?” kõlasid järgmised vastused:

• „Õhupallile mullide joonistamine/kirjutamine oli tore mõte. Kasutan seda kindlasti lasteaiatöös. Aitäh!“
• „Kuidas näha lapse vajadusi ja soove, liikuda koos lahendusteni ja mõistmiseni.“
• „Mõnus praktiline, ei tunneta, et tegelikult räägime olulistel teemadel – väga hea ja kaval moodus.“
• „Tulla koolidesse õpetajatele sarnaseid töötubasid tegema. Praktiline tegevus ja arutelu aitavad mõtestada. Aitäh!“
• „Kõnetas: teema omandamine läbi praktiliste ja illustreerivate tegevuste.“

Töötoa kogemus kinnitas, et ka keerulisi ja ühiskonnas aktuaalseid teemasid saab käsitleda praktiliselt, mänguliselt ja osalejate endi kogemustele toetudes. Kui anname lastele rohkem võimalusi kaasa rääkida, oma arvamust väljendada ja lahendusi otsida, loome ühtlasi keskkonda, kus õpitakse üksteist paremini mõistma ning ühiselt tegutsema.