Lastekaitse Liit on mulle alati silma jäänud suure ühiskondliku mõju poolest. Lapsed ja noored on ka minu südameasi ning nende missioon, kus seistakse kõige pisemate ja haavatavamate huvide eest ning räägitakse kaasa riiklikus seadusloomes, tekitas minus suurt huvi. Tahtsin sellest ka ise seestpoolt osa saada – mõista, kuidas juhitakse üle miljoni euro suurust eelarvet, kuidas sünnivad ja toimivad suured ennetusprojektid ning milline on meeskonna tegelik roll selle kõige taga. Soovisin näha, kuidas üks tugev vabaühendus suudab hoida stabiilsust ja samal ajal teha nii suure kaaluga tööd. Nii avaneski mul võimalus läbida ettevõtluspraktika Lastekaitse Liidus.

Õpin Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltööd ja rehabilitatsiooni korraldust ning töötan kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialistina. Igapäevatöös pühendun sellele, et olla noortele usaldusväärne tugi ja erapooletu kuulaja, kes aitab neil keerulistes valikutes – olgu selleks õpingud, tööotsingud või iseenda leidmine – õiget suunda märgata.

Suurim väärtus – inimesed, kes teevad tööd südamega

Kui peaksin nimetama ühe asja, mis mulle sellest perioodist kõige sügavama mulje jättis, on need liidu inimesed. Minu juhendaja Triin Sooäär (lastekaitse liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator –  toim) ja kogu Lastekaitse Liidu pere võtsid mu vastu soojuse, avatuse ja professionaalsusega. Mind ei jäetud kordagi pelgalt paberite taha istuma või passiivseks pealtvaatajaks, vaid mind usaldati kohe algusest peale päriselu tegevustesse. Samuti kohtusin kõikide liidus töötavate inimestega, kes hea meelega oma töö sisu tutvustasid ja minu kõikidele huvipakkuvatele küsimustele vastasid.

Osalemine uue arengukava koostamise aruteludel näitas mulle ehedalt, mida tähendab meeskonna ühine tegutsemine ja tõeline missioonitunne. Kuigi liidu kollektiiv on väike ja töötajad tegutsevad hajutatult üle Eesti, on nende omavaheline klapp, usaldus ja vabadus oma tööd planeerida midagi sellist, mis loob imelise ja toetava sisekliima. See andis mulle endale sotsiaaltöötajana tohutult julgust ja erialast enesekindlust. Samuti mõistsin, kui oluline on meeskonnatöö ja ühised arutelud, kui võetakse vastu suuri otsuseid.

Minu juhendaja Triin – imeinimene!

Üheks põnevamaks hetkeks kujunes laste- ja noortevaldkonna koordinaatori Triinu tööpäeva varjutamine. Ka see päev ei olnud tavapärane vaikne kõrvalistumine, vaid täisaktiivne ja praktiline kaasalöömine.

Selle ühe päeva jooksul sain tunda, kui mitmekülgne ja paindlik peab kolmanda sektori spetsialist olema. Sukeldusin meediatöösse, kus analüüsisin koostööpäeval salvestatud podcasti materjali, valisin sealt välja kõnekamaid tsitaate ning panin kokku sisendit artikli jaoks. Samuti koostasin noorte saadikute rahulolu-uuringu ja tegin selle tulemustest kokkuvõtte, mida oli huvitav analüüsida ja ka kogu liidu bürooga jagada.

Kõige professionaalsema kogemuse sain aga siis, kui Triin kaasas mind riikliku hankepakkumise ettevalmistamisse ESF-SIM projekti raames. Kuna puutun oma põhitöös tihedalt kokku just haavatavas seisundis noortega, sain hanke sisendisse tuua kohaliku omavalitsuse praktiku vaate – kuidas siduda projekti tegevusi reaalsuses nii, et see jõuaks tõhusalt nendeni, kes abi kõige enam vajavad. Päeva lõpetas Triinu suundumine koos noortegrupiga välislähetusele Lätti, mis näitas mulle ilmekalt selle töö rahvusvahelist haaret ja dünaamilisust.

Teabeuputusest selge tervikuni

Ei saa salata, et praktika alguses tundsin, et olen nii võõras maailmas ja kogu infoküllus ning võõrad terminid võtsid ausalt öeldes silme eest kirjuks. Kuna liit tegeleb korraga nii paljude ja mastaapsete suundadega – alates ennetustööst programmiga „Kiusamisest vabaks!“ ja projektiga „Targalt internetis“ kuni tasuta õigusabi, suvelaagrite ja otsese huvikaitseni –, siis oli alguses üsna keeruline hoomata, kes täpselt mille eest vastutab ning kuidas kõik need harud omavahel tervikuks põimuvad.

Töötajate soe toetus ja meeldetuletus, et süsteemi täielikuks mõistmiseks kulubki aega, aitas esialgset pinget maandada. Praktika lõpuks loksusid kõik need detailid minu peas loogiliseks tervikpildiks, andes mulle hindamatu õppetunni sellest, kuidas siduda mikrotasandi igapäevaseid ülesandeid makrotasandi strateegiliste eesmärkidega.

Võrgustikutöö tekkimine

Sotsiaaltöös on toimiva võrgustiku loomine ja hoidmine väga tähtis ning mul on hea meel, et praktika käigus õnnestus luua täiesti uusi koostöösidemeid, mis jäävad loodetavasti kestma ka tulevikus.

• Kogukonnaüritus ja lapse õiguste saadikud: korraldasin koos 6 kursusekaaslasega praktika ajal haavatavatele noortele suunatud elamuspäeva, kuhu kaasasin ka kaks liidu lapse õiguste saadikut, kes jagasid hiljem ülimalt positiivset tagasisidet. Tänu armsale kommunikatsioonijuhile Laurale, sai koostatud päevast ka artikkel ning jagatud seda Märka Last lehel.
• Harjumaa spetsialistide koostööpäev: viisin omavahel kokku Harjumaa noorte heaolu spetsialistid ja Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud. Ühise sisuka päeva tulemusena salvestati põnevad podcastid ning videod, mida jagati liidu sotsiaalmeedias tutvustades noore heaoluspetsialistide tööd.

Tulevikku vaadates

Minu praktika Lastekaitse Liidus on küll ametlikult läbi, kuid siit saadud teadmised, inspiratsioon ja eelkõige need imelised inimesed jäävad minuga pikaajaliselt. Inimestest, kellest unistasin praktika alguses kui tulevastest headest kolleegidest, ongi saanud minu väärtuslikud koostööpartnerid, kellega koos saame ka edaspidi panustada sellesse, et iga lapse ja noore hääl ühiskonnas päriselt kõlaks. Aitäh, Lastekaitse Liit, selle hindamatu kogemuse ja südamesoojuse eest!

Oleme Kerlinile südamest tänulikud tema siira pühendumuse ja väärtusliku panuse eest ning soovime talle palju edu õpingute lõpetamisel ja edasistes tegemistes!