16.–17. juunil toimus Küprosel Eurochildi rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku eksperdid, noored ja organisatsioonide esindajad 31 Euroopa riigist, et arutada, kuidas tugevdada laste õiguste kaitset ning edendada laste heaolu ajal, mil Euroopat mõjutavad mitmed majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud kriisid.
Lastekaitse Liitu esindas seitsmeliikmeline delegatsioon: Eurochildi noortekogu liige Tuule, laste- ja noortevaldkonna koordinaator Triin Sooäär, lapse õiguste saadikud Marta Männiste, Elisabet Kruusmets ja Matthias, huvikaitsejuht Helen Saarnik ning koostöö koordinaator Anneli Valner. Konverentsil tutvustati Eesti kogemusi, jagati häid praktikaid ning loodi uusi rahvusvahelisi koostöösuhteid.
Konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas tagada lastele turvaline ja toetav kasvukeskkond ka keerulistel aegadel. Seda rõhutasid oma sõnavõttudes nii Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni kui ka Küprose esindajad. Olulisel kohal oli ka laste ja noorte hääl – noored osalesid aktiivselt nii aruteludes, töötubade läbiviimisel kui ka konverentsi avaprogrammis. Avasõna said kaks endist Eurochildi noortekogu liiget, nende seas meie endine lapse õiguste saadik Elisabet Kruusmets, kes kuulus Eurochildi noortekogusse aastatel 2022–2024 ning jätkas seejärel Euroopa laste osalusplatvormi nõuandvas kogus.
Töötuba ekspertidele
Lastekaitse Liidu huvikaitsejuht Helen Saarnik viis konverentsil läbi töötoa „From Children’s Voices to Action: Strengthening Trust in Child Protection Systems“, mis keskendus sellele, kuidas käsitleda laste osalemist mitte üksnes lapse õigusena, vaid ka usalduse loomise ja lastekaitsesüsteemide tugevdamise vahendina.
„Töötoas tutvustasime rahvusvahelise CHIPS (Child Participation Initiative for Child Protection Systems) projekti lähenemist ning arutlesime selle üle, kuidas laste kogemusi ja arvamusi saab süsteemselt kasutada poliitikakujundamises ja huvikaitses. Erilise tähelepanu all olid lastekaitsetöös esinevad eetilised dilemmad ja väärtuskonfliktid, millega spetsialistid igapäevaselt kokku puutuvad,” märkis Lastekaitse Liidu huvikaitsejuht Helen Saarnik.
Töötoas osales 36 lapse õiguste eksperti, praktikut ja huvikaitseorganisatsioonide esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Osalejad töötasid väikestes rahvusvahelistes gruppides ning analüüsisid reaalseid lastekaitsepraktikast lähtuvaid dilemmasid nagu lapse kaitsmise ja autonoomia tasakaal, lapse arvamuse kuulamine versus selle tegelik mõju otsustele, professionaalne ekspertiis võrreldes lapse kogemusega ning laste õiguste tagamine piiratud ressursside tingimustes.
Arutelude tulemusena koostasid grupid huvikaitse tegevuskavad (advocacy roadmaps), milles sõnastati peamised probleemid, soovitud muutused, sihtrühmad ning konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele ja praktikutele. Töötoa metoodika ühendas kogemuste vahetamise, kaasloome ja praktiliste lahenduste väljatöötamise.
“Töötuba andis väärtusliku rahvusvahelise sisendi Eurochildi 2026. aasta Flagship Reporti koostamisse, kuhu koondatakse konverentsi töötubade peamised järeldused ja soovitused. Arutelud näitasid, et vaatamata erinevustele riikide lastekaitsesüsteemides seisavad spetsialistid silmitsi väga sarnaste eetiliste dilemmadega ning usalduse kujundamine laste ja spetsialistide vahel on ühine väljakutse kogu Euroopas. Eesti jaoks andis töötuba võimaluse tutvustada Lastekaitse Liidu teadus- ja praktikapõhist lähenemist laste osalemisele ning rahvusvahelise CHIPS projekti tulemusi. Samuti rikastasid eri riikide kogemused meie edasist huvikaitsetööd ning annavad sisendi laste osalemise edendamiseks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Töötoas kogunenud soovitused toetavad laste õiguste sisulisemat rakendamist ning aitavad kujundada lapsesõbralikumaid ja usaldusväärsemaid lastekaitsesüsteeme,“ lisas Saarnik.
Raamatuna elavas raamatukogus
Konverentsi üheks omanäolisemaks tegevuseks oli Human Library ehk elav raamatukogu, kus osalejad said kuulata inimeste isiklikke lugusid ning arutleda ühiskondlikult olulistel teemadel. Lastekaitse Liidu delegatsioonist osalesid elavate raamatutena Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Matthias ja lapse õiguste saadikute mentor Marta Männiste.
Matthias oli programmi ainus alaealine esineja ning oma looga „From a Small Town to a Strong Voice“ rääkis ta sellest, kuidas aktiivne osalemine noortevaldkonnas viis ta pooleteise aastaga väikesest Lõuna-Eesti linnast rahvusvahelistele konverentsidele ning noorte esindamiseni Euroopa tasandil.
„Minu eesmärk oli näidata, et ka väikesest kohast pärit noorel on võimalik oma häält kuuldavaks teha ja ühiskonnas muutusi ellu kutsuda,“ sõnas Matthias.
Pärast iga vestlust toimusid avatud arutelud Euroopa noorte peamiste väljakutsete üle. Nendes osalesid Euroopa Parlamendi esindajad, Leideni ülikooli professorid ning teised rahvusvahelised eksperdid. Ühe keskse teemana tõusis esile noorte vaimne tervis ning selle seos nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Arutleti ka võimalike lahenduste üle, sealhulgas sotsiaalmeedia vanusepiirangu kehtestamise võimalikkuse üle kuni 16. eluaastani ning selle võimalike mõjude üle noorte heaolule.
Oma kogemust jagas ka lapse õiguste saadikute mentor Marta Männiste, kes viis läbi kolm elava raamatukogu vestlussessiooni. Aruteludes rääkis ta Eesti noorte osalusest poliitikas, noorte madalast valimisaktiivsusest ning sellest, kuidas isiklik kogemus on kujundanud tema teekonda noorte eestkõnelejana.
„Rääkisin oma kogemusest, sellest, mida olen selle käigus õppinud, kuidas olen arenenud ja kuhu tahan tulevikus edasi liikuda. Samuti sellest, kui oluline on noori kaasa võtta, et ka nemad saaksid ühiskonna kujundamises aktiivselt osaleda,“ rääkis Marta.
Muljed konverentsilt
Eurochildi noortekogu liikme Tuule sõnul kinnitas konverents veel kord, kui oluline on laste ja noorte sisuline kaasamine ning kui palju on võimalik saavutada, kui noorte arvamust päriselt kuulatakse.
Ta tõi esile, et noored olid kaasatud pea igasse konverentsi sessiooni – alates avasõnadest kuni töötubade läbiviimiseni. Ka Eurochildi noortekogu viis läbi töötoa, mille fookuses oli digimaailma mõtestamine laste vaatenurgast. Huvi selle vastu oli suur ning osalejaid kogunes rohkem kui ühtegi teise samal ajal toimunud töötuppa.
“Minu jaoks oli konverentsi parim osa võimalus tutvuda oma valdkonna ekspertidega üle Euroopa. Samuti oli väga südantsoojendav taas kohtuda inimestega, kes olid mind varem Eestis toimunud rahvusvahelisel CHIPS konverentsil kuulanud, ning ÜRO lapse õiguste komitee liikmetega, kes olid lugenud ja hinnanud Eesti laste raportit. See on ehe näide sellest, et Eesti püüdlusi laste õiguste valdkonnas hinnatakse ja väärtustatakse ka rahvusvaheliselt,” jagas Tuule muljeid konverentsilt.
Ka lapse õiguste saadik Matthias tõi esile, et konverents pakkus väärtuslikke võimalusi nii kogemuste jagamiseks kui ka uute kontaktide loomiseks.
„Human Library oli minu jaoks üks konverentsi kõige inspireerivamaid kogemusi. See pakkus võimalust jagada oma lugu rahvusvahelisele publikule, osaleda sisukates aruteludes ning luua uusi kontakte noortevaldkonna ekspertide, teadlaste ja otsustajatega üle Euroopa,“ lisas Matthias.
