Eestis räägitakse palju sellest, kuidas sünniks rohkem lapsi, kuid sama oluline on küsida, kuidas elavad need lapsed, kes kasvavad Eestis juba täna. Iga seadus, riigieelarveline otsus ja poliitiline valik mõjutab ka lapsi ning laste heaolu ei kujune ainult sotsiaal-, haridus- või tervishoiupoliitikas, vaid kõigi poliitikate koosmõjus. Lapsed ei vali veel Riigikogu, kuid Riigikogu otsused kujundavad iga päev nende elu. Seetõttu peab iga poliitiline otsus arvestama ka laste õiguste, heaolu ja tulevikuga.
Eesti ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal võttes kohustuse tagada igale lapsele tema õigused ilma diskrimineerimiseta, seada kõigis lapsi puudutavates otsustes esikohale lapse parimad huvid ning tagada lapse õigus oma arvamusele ja selle arvestamisele. Need põhimõtted peavad olema ka järgmise Riigikogu töö läbivaks aluseks.
Lastekaitse Liit kutsub kõiki erakondi seadma laste õigused ja heaolu järgmise Riigikogu valimisperioodi üheks läbivaks prioriteediks ning esitas järgmised ettepanekud lapse õiguste paremaks tagamiseks Eestis.
1. Integreerida mõju hindamine lapse õigustele Eesti õigusloomesse
Muuta lapse õigustele avalduva mõju hindamine kohustuslikuks kõigi lapsi mõjutavate seaduste, poliitikate, strateegiate ja riigieelarveliste otsuste ettevalmistamisel. Mõju hindamine peab põhinema laste olukorra andmetel ja varakult kogutud laste arvamustel, et nende seisukohad saaksid otsuste kujundamist ka tegelikult mõjutada.
2. Tagada laste osalemine neid puudutavate otsuste tegemisel
Tagada laste varajane ja sisuline kaasamine neid puudutavate otsuste tegemisel, sealhulgas seadusloomesse ning poliitikakujundamisse. Luua võimalused laste osalemiseks juba varajases eas, kasutades lapse vanusele ja arengutasemele sobivaid kaasamismeetodeid. Käsitleda osalusoskuste kujundamist järjepideva protsessina kogu lapsepõlve jooksul ja suurendada laste demokraatia-, meedia- ja infopädevust. Koolitada lastega ja laste heaks töötavaid spetsialiste lapse osaluse ja kaasamise teemal.
3. Tagada kõigile lastele võrdne kohtlemine
Tagada, et kõik lapsed saaksid kasutada oma õigusi võrdsetel alustel ilma diskrimineerimiseta kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 2. Riik peab ennetama laste diskrimineerimist ja vaenukõnet ning tagama kõigile lastele võrdse ligipääsu haridusele, tervishoiule, sotsiaaltoele ja teistele avalikele teenustele.
4. Ennetada vägivalda laste vastu
Toetada järjepidevalt avalikke teavitus- ja ennetuskampaaniaid ning üle Eesti kättesaadavaid tõenduspõhiseid vanemlusprogramme, mis edendavad lapse õigusi austavaid, vägivallatuid ja last kaasavaid kasvatusviise. Tugevdada lastega töötavate spetsialistide pädevust vägivalla märkamisel ja ennetamisel ning tagada tõenduspõhiste kiusamisennetuse programmide rakendamine kõigis lasteaedades ja koolides (näitks programm „Kiusamisest vabaks!“). Muuta Karistusseadustikus termin „lapspornograafia“ terminiks „lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal“.
5. Tagada professionaalne ja jätkusuutlik lastekaitsesüsteem
Iga laps peab saama õigeaegset ja kvaliteetset abi sõltumata sellest, millises omavalitsuses ta elab. Selleks tuleb vähendada omavalitsuste vahelist ebavõrdsust lastekaitseteenuse kvaliteedis ning lastekaitsetöötajate töötingimustes, tasustamises, koolitusvõimalustes ja toetamises.
6. Kujundada lapse õigusi kaitsev digikeskkond
Kujundada digipoliitikat lapse õigustest lähtudes, hinnates kavandatavate meetmete mõju lapse õigustele ja kaasates lapsi neid puudutavate meetmete kavandamisse ja hindamisse. Tugevdada laste kaitset tehisintellekti, algoritmide, deepfake’ide, groomingu, seksuaalse väljapressimise ja teiste digiriskide eest, tagades samal ajal lapse õiguse infole, arengule, osalusele ja privaatsusele. Toetada süsteemselt laste, lapsevanemate ja lastega töötavate spetsialistide digipädevust ning teadlikkust digikeskkonna võimalustest ja riskidest, sealhulgas lapse turvalise tehnoloogiakasutuse toetamisel. Tagada kättesaadavad ja jätkusuutlikult rahastatud nõustamis- ja abiteenused, sealhulgas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali leviku tõkestamisse panustav Vihjeliin ja teised digiturvalisust toetavad teenused.
7. Vähendada laste vaesust ja tagada võrdsed võimalused
Lapse vajadused ei vähene majanduskriisi, inflatsiooni ega eelarvekärbete ajal. Riigi kohustus on tagada, et laste arengut toetavad toetused ja teenused käivad kaasas laste tegelike vajaduste ning elukalliduse muutustega. Selleks tuleb regulaarselt hinnata laste arengut toetavate toetuste piisavust ja ajakohastada neid vastavalt elukallidusele ning tagada, et lapse õiguste teostamine ei sõltuks pere majanduslikust olukorrast, elukohast, terviseseisundist ega muudest asjaoludest.
8. Seada laste tervis ja heaolu riiklikuks prioriteediks
Käsitleda laste tervist tervikuna – vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaoluna – ning toetada ennetavalt turvalist kasvukeskkonda, liikumist, tervislikke eluviise, piisavat und ning huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust. Tagada tõenduspõhiste kiusamise ennetuse ja vaimset heaolu toetavate programmide kvaliteetne rakendamine kõigis lasteaedades ja koolides ning üle Eesti õigeaegselt kättesaadav ja kvaliteetne vaimse tervise abi kõikidele lastele sõltumata lapse elukohast või pere majanduslikust olukorrast, vähendades ravijärjekordi ning piirkondlikku ebavõrdsust teenuste kättesaadavuses.
9. Näidata riiklikku laste väärtustamist läbi konkreetsete tegude
Viia lõpule Riigikogus menetluses oleva eelnõu menetlus, nimetada 1. juuni lastepäevaks ning kuulutada see riigipühaks, väärtustades lapsi ja lapsepõlve riiklikul tasandil. Riiklik lastepäev toetab perede ühise aja veetmist, laste vaimset heaolu ning põlvkondadevahelisi suhteid. See oleks selge väärtuspõhine sõnum, et laste heaolu on Eestis riiklik prioriteet.
Ettepanekud Eesti laste õiguste ja heaolu tagamiseks edastati 2. juulil 2026 järgmistele erakondadele: Eesti 200, Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Reformierakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Parempoolsed, Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
2
