Kärg Valner
Loomepesa toimetaja
Märka Last noortetoimetus
Täna algas Euroopa Komisjoni 13. foorum laste õiguste teemal. Osalesin sellel Euroopa noorte esindajana. Foorum annab võimaluse kokku saada eri organisatsioonidel, riigijuhtidel, otsustajatel, lastel ja noortel ning rääkida teemadel, mis ka päriselt meid, noori puudutavad ja huvitavad. Selle aasta foorum on osa protsessist, mille tulemuseks on Euroopa Liidu laste õiguste strateegia. Soov on EL-i laste õigusi puudutavad toimingud ning eeskirjad ühe katuse alla koondada. Esmakordselt kaasati lapsi nii foorumi planeerimisel kui ka läbiviimisel. Olen uhke, et sain esindada nii Eesti kui ka Euroopa noori ning osaleda paneeldiskussioonil Euroopa Komisjoni õigusvoliniku Didier Reynders’iga.
Foorumi esimene päev
Kõige enam puudutati teemasid nagu kaasav haridus, kättesaadav ja arusaadav informatsioon, laste osalus, vaesus, lapsesõbralik kohtuvõim. Kuigi esinejad olid enamik ikkagi täiskasvanud, jäid kõlama just noorte ideed, mõtted. Kes teine, peale meie endi, hoolitseks laste õiguste ning heaolu eest.
Lisaks paneeldiskussioonile õigusvoliniku Didier Reynders’iga, kus sain ise koos kahe Eurochild Children’s Council (ECC) liikmega rääkida teemadel, mis meie arust noori kõige enam puudutavad, võtsin osa child-led (laste endi juhitud) töötoast, mille teemaks oli child friendly justice, ehk siis lapsesõbralik õigusemõistmine. Töötuba oli ehitatud ümber küsimuse “Milline on ja milline peaks olema vahe lapsesõbralikul õigusemõistmisel ning täiskasvanute üle õiguse mõistmisel?”.
Selleks, et hoiduda tulevastest kuritegudest, tuleb aidata lastel mõista, millega nad eksinud on, mitte lihtsalt karistada. Kogu protsess peab olema lapsesõbralikus keeles, lapsed peavad tundma end mugavalt ja nendega peaksid tegelema oma ala spetsialistid, terapeudid ja psühholoogid.
Arutlesime ka seda, et vähemusgruppide esindajad on palju nõrgemad ja lihtsamini haavatavad. Nii ei tohiks praeguses heaoluühiskonnas olla absoluutselt isegi põhjust sellisteks avaldusteks, nagu seda on näiteks “Black lives matter”. Iga elu on oluline, igal inimesel on õigused. Miks neist ometi kinni ei peeta…
Sama tähtis on ka see, kuidas lapsed taas ühiskonda, kogukondadesse tagasi tuua.
Aidates neil aru saada, mille vastu nad eksinud on ja aidates neil taas järjele saada, väldime tulevasi kuritegusid.
Paar mõtet tänasest
- Euroopa Liidus on 24 keelt, aga noortele pole ühtki universaalset. Seega tuleks välja töötada üks ja ühine lapsesõbralik keel.
- Millal saabub see hetk, kui lapse hääl ning selle kuulamine on ühiskonnas tavaks?
- Eurochildi peasekretär Jana Hainsworth: “Children won’t only inherit the future, they will create the future”, ehk siis
“Lapsed mitte ainult ei päri tulevikku, vaid loovad selle ise selle.”
Kuidas edasi?
Tegelikult on palju erinevaid viise, kuidas noori tähtsate otsuste tegemistesse kaasata. Kasvõi selle aasta kriis on näidanud, kui palju võimalusi on füüsiliselt kohale minemata paljude inimestega suhelda. Me ei pea ootama selliseid iga-aastasi foorumeid ja konverentse, et lapsi kaasata.
Koolid on parimad kohad, kus noorte seas infot levitada.
Iga teema jõuab lõpuks laste õigusteni. Seega, selleks et teiste muredega tegeleda, tuleb kõigepealt laste õigused ühiskondlikuks normiks muuta. Õigused on õigused ja neid ei saa rikkuda!
Paari päevaga ei jõua kogu maailma ära parandada, aga sellised foorumid aitavad tõstatada õigeid ja konkreetseid küsimusi. Kui igaüks leiab vastuse, mida tema saaks teha, muutuksid ka aegamööda ühiskonnanormid.
Küsimused, mille peale ise mõelda
- Kuidas hoolitseda selle eest, et kohtu all olevatele lastele osutatakse vajalikku tuge?
- Kuidas luua mittediskrimineeriv õigussüsteem?
- Kuidas muuta sotsiaalset stigmat?
- Mida teha, et kõigil noortel on ligipääs hariduseks vajalikele vahenditele (tehnoloogia, internet jm)?
- Mida saaks ära teha riikidevahelisel, riigi tasandil ja omavalitsustes, et edendada laste osalust?
Mida saad Sina laste heaks ära teha?
Samal teemal:
Vaata OTSE: Täna algava lapse õiguste Euroopa foorumi avab lapsi kaasav paneeldiskussioon
0
