Teadlik tarbimine algab kodust – eeskujude, väärtuste ja igapäevaste valikute kaudu, mis kujundavad lapse arusaama sellest, mis on oluline ja kuidas käituda vastutustundlikult. Lastekaitse liidu uues taskuhäälingu episoodis on külas Emma ja Paula – noorteprojekti Samm Korraga eestvedajad, kellega vestleme teadlikust moetarbimisest, taaskasutusest ja parematest valikutest. Saadet juhib meie lapse õiguste saadik Liise Luuna.

Samm Korraga alustas videopodcastina umbes paar aastat tagasi. Tänaseks on nad välja kasvanud teadlikku moetarbimist edendavaks liikumiseks, mille eesmärk on julgustada (noori) tarbijaid leidma tasakaalu trenditeadlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vahel.

Täna oleme olukorras, kus igal aastal visatakse ära miljoneid tonne riideid. Maailm upub prügi alla ja samal ajal võidutsevad kiirmood ning e-kaubandusplatvormid nagu Shein ja Temu. “Kui toode maksab vähem kui kohv või võileib, peaks häirekell tööle hakkama. See ei ole ju tegelikult okei. Tihtilugu ei mõtle inimesed sellele, kui palju on kulunud mõne toote valmistamiseks ressurssi ja milline jalajälg võib selle taga olla,” sõnab Emma. 

Nii Emma kui ka Paula toonitavad, et kõige suurem vastutus lasub hetkel tarbijal. Euroopa liidu tasandil võib suurem muutus võtta pikki aastaid, kuid igaühel meist on võimalik anda oma panus, et olukorda parandada juba praegu. Mida saame oma tarbimisharjumustes muuta? Milliseid valikuid saavad teha vanemad, et olla oma lastele eeskujuks ja toetada teadlikku ning vastutustundlikku tarbimist? Siit leiad mõned Emma ja Paula näpunäited. Kuula kindlasti ka podcasti!

Lapsevanemlus ja tarbimiskäitumine

1. Laste tarbimisharjumuste kujundamisel mängib olulist rolli eeskuju. Lapsed võtavad alateadlikult üle need väärtused ja harjumused, mida nad kodus pidevalt näevad. Näiteks kui vanemad sorteerivad prügi, hooldavad rõivaid ja väldivad liigset tarbimist, jäävad need käitumisviisid laste ellu ka täiskasvanueas. Seetõttu on oluline, et vanemad ja ka õed-vennad näitaksid eeskuju teadliku ja jätkusuutliku tarbimiskäitumisega. 

2. Tänapäeva kodudes, eriti lastega peredes, koguneb kiiresti palju asju – beebiriided, mänguasjad ja muud tarbeesemed, mida kasutatakse vaid lühikest aega. Väikelapsed kasvavad kiiresti ning nende vajadused muutuvad iga kuuga. Seetõttu jääb paljudel peredel kasutuskõlblikke esemeid lihtsalt seisma. Selle asemel, et need koju tolmu koguma jätta, võiks need edasi anda – kas annetada, müüa soodsa hinnaga või pakkuda teistele peredele. Beebikaupade järelturg on Eestis aktiivne ja sellest osa võtmine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale. 

3. Lisaks sellele, et kasutatud beebikaupu saab edasi anda või müüa, tasub järelturgu kasutada ka vastupidises suunas – soetamaks ise vajalikke asju taskukohasema hinnaga. Platvormid nagu Facebook Marketplace või Yaga pakuvad laia valikut hästi hoitud lastekaupu, alates riietest ja jalanõudest kuni mänguasjade ja beebitarvikuteni. See on nutikas viis, kuidas pere eelarvet säästa ja samal ajal panustada keskkonnasõbralikumasse tarbimiskäitumisse. Taaskasutus ei tähenda loobumist kvaliteedist, vaid teadlikke valikuid, mis teevad head nii loodusele kui ka rahakotile.

4. Oluline on luua peres avatud dialoog tarbimise teemal. Kui laps poes uusi asju nurub, tuleks temaga rahulikult arutada, miks hetkel ei ole mõistlik seda eset osta. Selgitamine ja kaasamine aitab lapsel paremini mõista raha väärtust ning tarbimise tagamaid. Samuti on mõistlik kaasata laps pere eelarve koostamisse – see annab talle võimaluse näha suuremat pilti ning mõista, et kõik soovid ei pruugi kohe täituda. Kui laps soovib midagi uut, võiks koos koostada plaani, kuidas ja millal seda oleks võimalik soetada, arvestades olemasolevaid vajadusi ja rahalisi võimalusi.