Koolis ei õpeta sageli tähtsaid oskusi ja teadmisi, mida on noorel vaja, et tulevikus iseseisvalt toime tulla. Rahaga ümberkäimisest ei räägita põhikoolis peaaegu üldse, kuid juba gümnaasiumis kolib osa õpilasi kodust välja, mistõttu tuleb kooli kõrvalt ka tööle minna. Loomulikult on neid, kes elavad edasi oma vanematega või saavad neilt rahalist toetust, kuid ka neil peab olema teadmine, kuidas rahaga optimaalselt ringi käia, tööle kandideerida ja kuidas kasvõi tuludeklaratsiooni täita.

Üks väga oluline oskus, mida kool ei õpeta, on suhtlemine. Kuigi võib väita, et noor harjutab seda iseseisvalt oma klassikaaslastega, ei arvestata sellega, et paljudes klassides on õpilasi, kes oma klassikaaslastega läbi ei saa. Ehk pole neile lihtsalt õpetatud, kuidas sõprussidemeid luua. Esimesed üheksa kooliaastat veedab noor sageli samade klassikaaslastega ja väiksena on palju lihtsam sõpru leida kui teismelisena. Nii võibki juhtuda, et kui on aeg minna gümnaasiumisse, avastad, et ei oskagi võõrastega rääkida.

Arvatakse, et koolis omandatust piisab, et elus hakkama saada, kuid tihti pole neist teadmistest nn täiskasvanuelus palju kasu. Töökohad õpetavad vajalikud oskused sageli ise ja palju sõltub hoopis suhtlemisoskusest ja tutvustest. Inimesel, kellel on hea suhtlemisoskus ja sõbrad, on suurem tõenäosus tööle saada kui inimesel, kellel on koolis kõik viied, kuid suhtlemisoskus puudub. Töökohti on iseseisvalt raske leida ja need, mis avaliku kandidatuuriga, sinna pürgivad ka paljud teised. Palju suurem tõenäosus on leida töö, kui on suur tutvusringkond, kust esimeste seas infot saada ning rohkematele võimalustele kättesaadav olla. 

Inimestel, kes on loomult energilised, aktiivsed ja sõbralikud, võib olla lihtsam teekond eduni kui neil, kes on vaiksemad ega tõsta end nii palju esile. Pärismaailmas hakkamasaamine tähendabki suures osas enese esiletoomist ja nii-öelda “müümist”. Ainult teadmistest ei piisa – tuleb osata neid esitleda nii, et need tunduksid ka tööandjale ihaldusväärsed. Olulist rolli mängivad ka kodune keskkond ja perekondlikud eeskujud. Kasvades jõukas perekonnas ja edukate vanematega, on suurem tõenäosus, et nad suudavad finantsteadmisi ka oma lastele maast madalast edasi anda.

Lapsed, kelle vanemad pole majanduslikult toime tulnud, ei saa seda neilt ka õppida. Seda probleemi aitaks lahendada, kui koolis õpetataks, kuidas elus hakkama saada ning lapsed ei peaks lootma ainult oma vanematele, kes ei pruugi olla võimelised neid vajalikes oskustes juhendama.

Praegune koolisüsteem ei õpeta asju, mida oleks vaja, et laps tulevikus iseseisvalt hakkama saaks. Nii rahaga majandamine kui ka hea eneseväljendus ja võime luua sidemeid on väärtuslikud oskused, mida tänapäeva kool noortele ei anna. Paljud peavad neid iseseisvalt „käigupealt“ õppima, mistõttu võib noor teha teadmatult otsuseid, mis tema tulevikku jäädavalt mõjutavad. Kõike seda oleks võimalik vähendada, kui neid oskusi õpetataks juba varakult ega jäetaks vanemate õlule, kes ei pruugi seda rolli täita. Õpilaste tuleviku efektiivseks kindlustamiseks tuleks neile õpetada oskusi, mida neil on vaja nii tööelus kui ka igapäevaelus.