Algab suvi. Noored nii Eestis kui ka mujal maailmas on taas agaralt tööd otsimas või tulevikuplaane tegemas. Tõsi, töömesilaste olukord on sel suvel veidi keerukam ning konkurents niigi vähestele töökohtadele tugevam. Sellele vaatamata tasuks jääda mõistlikkuse piiridesse, leppida vaid õiglase palga ja sobivate töötingimustega.

Kuidas leida endale sobivaim töökoht või hoopis selline koht edasiõppimiseks, mis on mõeldud just Sulle? Soovid alustada investeerimisega või lihtsalt rahamaailmas veidi ringi uudistada? Mis on inimkapital ja miks peaks igaüks sellest teadlik olema? 

Just niisugusel teemal ajasime juttu Võrdsete võimaluste voliniku kantselei, Tartu Ülikooli ja TalTech’i teadus- ja rakendusprojekti InWeGe (Income, Wealth, Gender) eestvedajatega.

Mida on Sul hea töö leidmiseks vaja? Inimkapitali! Mis „loom“ see inimkapital ongi?

Kapitali mõiste all mõeldakse üldjuhul raha või vara (näiteks hooned või masinad). Selle kõrval on aga olemas ka inimkapital, mille hulka saab lugeda hariduse, teadmised, oskused ja võimed. Ilma nutikate inimesteta ei lähe ju masin tööle ja ega raha siis puu otsas kasva.

Kui kapital on olemas, siis peab ju saama ka investeerida?

Tõsi, ka inimkapitali saab kasvatada: näiteks õppides, lugedes, huvialadega tegeledes, hoides häid sõprussuhteid, reisides ja hoolitsedes oma tervise eest. Olla terve ja haritud inimene on lust. Seda enam, et sellised inimesed teenivad ühtlasi kõrgemat palka.

Kas inimkapital on üksikinimene või on see osa ühiskonnast ehk kogu Eestist?

Mõlemad on õiged. Üksikisikutena panustame enda arengusse ja seeläbi oleme riigi ja rahvana edukamad. Oled kunagi PISA teste lahendanud? Sarnaseid teste tehakse igas vanusegrupis ja siis saame ennast teiste riikidega võrrelda. Eesti inimkapitali olukord on päris hea, kuid võrreldes meie Põhjamaa naabritega jääme alla „tippude“ osakaalu poolest – doktorikraadiga inimesi on seal rohkem. Selleks, et riik oleks jõukas, peab igaüks pingutama. 

RÄÄGITAKSE, ET NAISED TEENIVAD MEESTEST VÄHEM RAHA. MIDA SAAKSIME SELLE PARANDAMISEKS TEHA?

Erinevust naiste ja meeste palkade vahel nimetatakse sooliseks palgalõheks. Eestis on see paraku Euroopa suurim. Põhjusi on erinevaid, aga levinumateks on, et Eesti naised jäävad kauem lastega koju või vahetavad sagedamini tööd. Sagedasti on ka põhjus selles, et hoiakute tõttu peetakse tippjuhtide töökohti pigem meeste omaks. Juhtimisega seotud tööde valimisel võib kindel olla, et sool ei ole sellega mingit pistmist.

Ühtlasi küsivad mehed endale julgemalt kõrgemat palka, ajal, kui naised on ses osas tagasihoidlikumad. Uuringute põhjal teame, et naiste head matemaatikaoskused vähendavad palgalõhet. Naistel on aga tihti eelisteks raskemini mõõdetavad oskused, näiteks hea organiseerimis- ja suhtlusvõime, probleemide lahendamisoskus ning koostööle orienteeritud isikuomadused.

Kas peaks õppima IT-erialasid, et kõrget palka teenida?

Tõepoolest, mõne konkreetse eriala lõpetajad teenivad üldjuhul teistest rohkem. Ometi polnud paljusid tänapäeva moodsaid erialasid paarkümmend aastat tagasi olemas – nii võib ka meie töö tulevikus olla hoopis teistsugune, kui praegu ette kujutame. Siin tuleb appi oskus ja võime muutustega kohaneda ja olemasolevad teadmised uutes muutunud oludes tööle panna. Kindlasti on kasu uute teadmiste omandamisest – tänapäeva inimene õpib kogu elu jooksul.

Pidevalt võiks endalt küsida: mul on praegu sellised oskused, aga millised võiks nad olla tulevikus? 

Mis rolli mängib inimkapital majanduskriisidest üle saamisel?

Kriisid õpetavad meile, mida tuleks muuta, et elulised väljakutsed raskesti viga saamata läbida ning neist õppida. Muutunud ühiskonnas hakkama saamist tuleb õppida katsetamise kaudu, kasutades oma teadmisi ja kogemusi ning kaasata vajadusel ka abilisi.
Praegu näeme, et just kiiresti muutusi teadvustanud ning nendega kohanenud inimestel ja riikidel on eeliseid selle mõjudega edukamalt toime tulekuks. Nii ka tööturul – kui soovitud tööd koheselt ei leia, peab olema paindlik ja otsima väljakutset igas töös. Ehk ongi praegu paslik aeg, et midagi uut juurde õppida?

Kõlab ilusasti, aga kuidas saab kõike eespool öeldut päriselus rakendama hakata?

Väga lihtsalt: peab õppima, olema hea suhtleja, lugema, silmaringi avardamiseks reisima ja uusi keeli õppima. Kindlasti peab arvestama, et keegi pole täiuslik ning ka elus tippu jõudnud inimesed – olgu siis äris, spordis, poliitikas või teaduses – on samuti pidanud pidevalt arenema ja juurde õppima.  Olemasolevad teadmised tuleks siduda uutega ja enda kasuks nutikalt tööle panna. Vaata maailmas lahtiste silmadega ringi ning leia üles oma huvid, mille ajendusel on võimalik omale töökoht valida.

Parimad kogemused ja õppetunnid tulevad lisaks ka ebaõnnestumistest. Neid ei tohi karta.

Kogemus õpetab rohkem, kui me arvata oskame.

Kui soovid inimkapitali kohta rohkem teada saada, vaata Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna professor Tiiu Paasi Tagasi Kooli loengut.

Artikkel on valminud Võrdsete võimaluste voliniku kantselei, Tartu Ülikooli ja TalTech’i teadus- ja rakendusprojekti InWeGe (Income, Wealth, Gender) raames, mille eesmärgiks on analüüsida soolist lõhe varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Tegevusi rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014-2020).

Vaata ka temaatilist YouTube videoklippi: