Triin Sooäär
Lastekaitse Liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator
Õpilasesindused on olnud aastaid oluline osa Eesti koolikultuurist. Neil on tähtis roll õpilaste hääle esindamisel, koolipere eri osapoolte vahel sildade loomisel ning mitmekülgsete õppimis- ja osalemisvõimaluste edendamisel. Samal ajal seisavad õpilasesindused silmitsi mitmete väljakutsetega. Üks neist on nende rolli tugevdamine koolidemokraatias, et õpilaste huvide esindamine ja kaitsmine oleks koolielu loomulik ja toetatud osa.
Sellele vajadusele vastamiseks kutsus Eesti Noorte Arenguliit (ENAL) ellu õpilasesinduste arenguprogrammi, mille käigus saavad õpilasesindused üle Eesti aasta jooksul arendada muu hulgas oma huvikaitseoskusi.
Programmi avasündmusel kohtusid 24.–26. augustil Nelijärvel ligi 80 programmis osalevat noort. Esimesel päeval viisid Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud Matthias Kalja ja Heleri Treit läbi praktilised huvikaitsesimulatsioonid.
Kuidas tuua huvikaitse noorteni?
Kuidas tutvustada noortele huvikaitset kui tööriista, mille abil muutusi ellu kutsuda? Sellele küsimusele otsiti vastust kahes paralleelses töötoas, kus keskenduti eelkõige päriselulistele näidetele ja praktilistele tegevustele. Samal ajal said osalejad arendada koostöö- ja meeskonnatööoskusi.
Töötoa sissejuhatuses tutvustati erinevaid Lastekaitse Liidu huvikaitsetegevusi, et näidata, kui mitmekesine võib huvikaitse olla juba ühe organisatsiooni sees. Seejärel tutvuti näidetega Eestist ja mujalt maailmast.
Pärast Sõnaveebi mõiste „huvikaitse“ avamist käsitleti näiteks Taimse Teisipäeva algatust, „My Voice, My Choice“ kampaaniat, Euroopa lastegarantiid, ECHO projekti, laste osaluse (child participation) põhimõtteid, ÜRO Lapse Õiguste Komiteele esitatud Eesti laste raportit ning tasuta koolitoidu teemat.
Kuulamisest tegutsemiseni
Osalejatel ei lastud pikalt jääda pelgalt kuulaja rolli, sest teadmised kinnistuvad kõige paremini siis, kui neid saab ise rakendada.
Noored said ülesandeks lahendada näidisjuhtumi, millega võiks kokku puutuda mõni Eesti õpilasesindus:
Õpilasesinduse liige kuuleb hoolekogusse kuuluvalt lapsevanemalt, et kool plaanib uuel õppeaastal keelustada nutiseadmed. Alternatiivina tuuakse kooli koridori pinksilaud. Õpilaste endiga ei ole kavandatavat muudatust arutatud. Kuidas saab õpilasesindus selles olukorras huvikaitset teha?
Osalejad mängisid läbi ühe võimaliku huvikaitseprotsessi. Esmalt asusid rühmad koostama kiirküsimustikke, et koguda teiste osalejate arvamusi. Kuna küsimustikus võis olla kuni viis küsimust, tuli hoolikalt läbi mõelda, millised neist annaksid kõige rohkem vajalikku teavet õpilaste seisukohtade kohta.
Lisaks tutvustati noortele nelja küsimuse reeglit, mis aitab huvikaitse eesmärgi juba esimestest sammudest alates läbi mõelda:
Mis on probleem? Keda see mõjutab? Kes saab seda muuta? Mida täpselt tahame saavutada?
Milliseid küsimusi noored esitasid?
Osalejate koostatud küsimused näitasid, kui erinevate nurkade alt saab ühte koolielu puudutavat küsimust käsitleda. Näiteks uuriti:
- Kas telefon mängib sinu igapäevases koolielus suurt rolli?
- Kuidas mõjutaks telefonikeeld sinu arvates igapäevast koolielu?
- Kuidas mõjutavad nutiseadmed sind ja sinu koolikaaslasi tundide ajal?
- Milliseid alternatiive nutiseadmete kasutamisele sooviksid?
- Kas pooldad nutiseadmete keelustamist koolis? Miks?
- Kui nutiseadmed keelustatakse, mida võiks kool nende asemel õpilastele pakkuda?
- Miks võis kool sinu arvates sellist muudatust kavandada?
- Mida muudaks nutiseadmete keeld õppekeskkonnas?
- Mida teeksid koolipäeva jooksul nutiseadmega, kui selle kasutamine ei oleks keelatud?
- Kuidas võiks võimalikku keeldu leevendada?
- Milliseid tegevusi sooviksid koolis vahetundide ajal teha?
- Kuidas võiks nutiseadmete kasutamise piirangut sinu arvates rakendada?
- Kas näed nutiseadmete kasutamist koolis probleemina?
- Kas õpilased kasutaksid pinksilauda piisavalt?
- Kas nutiseadmete keelustamine võiks tekitada probleeme kodustega suhtlemisel?
- Milliseid meelelahutuslikke tegevusi sooviksid koolis kasutada?
- Kuidas mõjutaks telefoni puudumine sinu turvatunnet?
- Kas õpilased leiaksid vahetundides endale piisavalt muid tegevusi?
Arvamusest ettepanekuni
Kui arvamused olid kogutud, tuli neist teha kokkuvõtted ja kujundada konkreetsed ettepanekud, mida oleks võimalik kooli juhtkonnale esitada.
Seejuures oli oluline mõista, et huvikaitse ei tähenda üksnes nõudmiste esitamist. Kui soovitakse muutusi ellu kutsuda, tuleb läbi mõelda ka see, millise panuse saavad õpilased ja õpilasesindus ise anda.
Rühmade aruteludes pakuti muu hulgas välja, et täieliku keelu asemel võiks kool luua kindlad kohad või ajad, kus telefoni kasutamine on lubatud. Samuti võiks nutiseadmete kasutamisele pakkuda sisulisi alternatiive, näiteks lauamänge, puhkealasid ja muid ühistegevusi. Arutati ka selle üle, kas nutiseadmete kasutamise kokkulepped peaksid kehtima kogu kooliperele, sealhulgas õpetajatele.
Üks rühm pakkus lahendusena lauamängude kasutamise soodustamist, tuues esile kolm võimalikku kasu: noored veedaksid vähem aega nutiseadmetes, suureneks omavaheline suhtlus ning vahetund annaks ajule võimaluse puhata.
Kui suur võib üks huvikaitsetegevus olla?
Huvikaitsetegevuste ulatuse mõtestamiseks said osalejad järgmise ülesande: kujutada plastiliini abil meeskonniti erinevaid huvikaitse näiteid ning arutleda selle üle, kas tegemist on väikese, keskmise või suure ettevõtmisega.
Väiksemate tegevustena nägid noored näiteks koolilehte, kooliriietega seotud algatusi, õpilaste arvamusi ja statistikat tutvustavat plakatit ning sotsiaalmeediapostitust.
Keskmise ulatusega tegevuste hulka paigutati näiteks raha kogumine laste toetuseks, koolisisese telefonikeelu küsimusega tegelemine, osaluskohviku korraldamine, kogukonnaprobleemi lahendamine ja ühise Facebooki grupi loomine.
Suuremate ettevõtmistena nimetati üleriigilist nutiseadmete keeldu koolides, läbirääkimisi kooli juhtkonnaga ja õpilaste laiemat kaasamist, laulu- ja tantsupeo korraldamist ning uue organisatsiooni loomist.
Ülesanne aitas noortel mõtestada, et huvikaitse ei pea alati tähendama suurt üleriigilist kampaaniat. See võib alata ka ühest plakatist, küsitlusest või vestlusest ning kasvada sealt edasi suuremaks muutuseks.
Mida tähendab huvikaitse noorte jaoks?
Töötoa järel paluti osalejatel tagasisideküsimustikus kirjeldada, mida tähendab huvikaitse nende jaoks. Noorte vastustes tõusid esile nii teiste inimeste kuulamine, erinevate vaatenurkade kogumine kui ka aktiivne tegutsemine:
„Erinevate perspektiivide kogumine ja selle abil probleemide lahendamine.“
„Pööratakse tähelepanu asjadele, mis kujundavad meie elusid ja huve.“
„Kogukonna huvide ja probleemide kuulda võtmine ning lahenduste leidmine.“
„Huvide kaitsmine, enda ja teiste elu parandamine.“
„Minu arust see, et keegi seisab aktiivselt inimeste arvamuste, õiguste ja vajaduste eest.“
Noorte vastused võtavad hästi kokku ka töötoa keskse mõtte: huvikaitse ei ole ainult oma arvamuse väljaütlemine. See tähendab probleemi märkamist, mõjutatud inimeste kuulamist, seisukohtade kogumist, eesmärgi sõnastamist ning lahenduste otsimist koos nendega, kellel on võimalik muutusi ellu viia.
Õpilasesinduse jaoks võib huvikaitse alata väga lihtsast küsimusest: mida õpilased sellest arvavad? Järgmine samm on juba välja selgitada, kuidas muuta kogutud arvamused ettepanekuteks ja ettepanekud tegelikeks muutusteks.
