Triin Sooäär
lastekaitse liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator
Koostöös Läti organisatsiooni Latvian Children Welfare Networki ja Leedu organisatsiooni Gelbėkit Vaikus (Lithuanian Save the Children) partneritega astume Erasmus+ projekti ECHO raames samme selleks, et anda lastele suurem võimalus osaleda ja juhtida tegevusi, kus kõneaineks on Euroopa lastegarantii. Nii saavad lapsi puudutava lastegarantii kõneisikuteks just lapsed ise. Samal ajal annab see neile võimaluse esitada konstruktiivset tagasisidet aktuaalsete teemade kohta ning esindada oma eakaaslaste kogemusi ja vaatenurki.
Sel eesmärgil kohtusid 8.–11. juunil Riias igast riigist viis noort koos juhendajatega. Erinevate metoodikate abil hakati looma konkreetseid plaane, mida järgmise aasta jooksul oma koduriikides ellu viia. Eestit esindasid meie lapse õiguste saadikud Marii Eleen Mõtsnik, Matthias Kalja, Casper Veskioja, Laura Kalmus ja Heleri Treit ning juhendajatena osalesid liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator Triin Sooäär ja “Kiusamisest vabaks!” programmi koordinaator Jaanika Reinik.
Laste osalus ei alga üksnes arvamuste küsimisest, vaid ka teabe edastamisest lapsesõbralikus keeles. Selle heaks näiteks oli maailmakohviku formaadis õppetegevus, mille käigus said projektis osalejad ülevaate lastegarantii viiest teemavaldkonnast. Noored liikusid erinevate arutelupunktide vahel, kus juhendajad tutvustasid teemasid ning vastasid küsimustele. Nii kulus vähem aega materjalide lugemisele ning rohkem jäi võimalust keskenduda just neid kõnetavatele küsimustele. Selline lähenemine andis noortele vajalikud teadmised lastegarantii tegevuste planeerimiseks ning lõi rohkem ruumi ideede ja lahenduste väljatöötamiseks. Samuti rõhutati, kui oluline on kaasata sotsiaalse tõrjutuse tingimustes elavaid lapsi ning otsida nende väljakutsetele lahendusi ühiselt.
„Speaking Minds“ metoodika tööriistu kasutades asusid noored viies rahvusvahelises töörühmas kaardistama neid enim kõnetava valdkonna peamisi probleeme, mis laste igapäevaelus tähelepanu vajavad. Eriliselt toodi esile, et Balti riikide erinevused avaldusid noortele senisest palju selgemalt. Arutelu all olid näiteks koolitoidu maksumus, abi kättesaadavus ning koolikeskkonnaga seotud väljakutsed. Kaks päeva keskenduti erinevate vaatenurkade kaudu lahenduste leidmisele, mis võimaldas näiteks rollimängude abil näha olukordi rohkem teiste laste silmade läbi.
Kohtumise viimasel päeval esitlesid grupid kahe eelneva päeva jooksul valminud tulemusi. Tegemist oli aga alles eeltööga järgmisele etapile, mis toimub riiklikul tasandil. Juba sügisel hakkavad noored oma riikides korraldama eakaaslastele Euroopa lastegarantiid tutvustavaid koolituspäevi. Eesti tiimi jaoks oli oluline lähtekoht soov viia tegevused läbi aktiivõppe metoodikaid kasutades. See loob omakorda võimaluse, et erinevad lapsed saavad samu tegevusi oma koolides töötubadena ellu viia.
Lisaks on valmimas Euroopa lastegarantiid tutvustavad lapsesõbralikud materjalid, mis pakuvad tulevikus koolidele väärtuslikke õppematerjale. Neid saab kasutada lõimitult ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse ja keeleõppe tundides.
Kohtumisel osalenud Laura Kalmuse sõnul toimus tema suurim areng just aruteludes teiste riikide noortega.
„Ühest küljest pidin end suhtluses väljendama väga selgelt, et kõik mõistaksid minu mõtteid ja ideid. Teisest küljest sain palju uut infot selle kohta, kuidas toimib kooli- ja tavaelu teistes riikides ning milliseid lahendusi on sealsete noorte jaoks välja töötatud,” märkis ta.
Laura lisas, et ECHO projekti kohtumine oli Euroopa lastegarantii seisukohalt märkimisväärne, sest kui uuendatakse süsteemi, mille keskmes on noored, oskavad just nemad jagada ideid ja muresid, millele tuleks tegelikult rohkem tähelepanu pöörata. “Õppisin ka ise Euroopa lastegarantii kohta palju uut, kuna polnud sellest varem peaaegu midagi kuulnud. Sain teada, kuidas ja kelle jaoks see on loodud ning millised on praegu süsteemi suurimad probleemid. Eriti olulised olid minu jaoks sihtrühmad, kelle heaolule lastegarantii igapäevaselt keskendub.“

