Lapsed veedavad üha rohkem aega internetis – seal õpitakse, suheldakse ja veedetakse vaba aega. Kuid samal ajal leidub internetis ka üha rohkem lastele ebasobilikku sisu ja laste vastu suunatud vägivalda, sealhulgas seksuaalset väärkohtlemist. Need väljakutsed on rahvusvahelised – internet ei tunne riigipiire ning ühes riigis üleslaetud foto või video võib olla nähtav kõikjal üle võrgu.
Hetkel on Euroopa Liit kavandamas määrust, mille eesmärk on tagada paremini laste turvalisus internetis ja seejuures kohustada erinevaid veebiplatvorme tuvastama, teatama ja eemaldama laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali. Avalikus arutelus seatakse aga sageli vastamisi lapse turvalisus ja privaatsus, justkui peaks nende vahel valima. Selline vastandamine ei lähtu aga inimõiguste raamistikust – lapsel on õigus mõlemale!
ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab, et last tuleb kaitsta kõigi vägivallavormide eest, sealhulgas digikeskkonnas.
Lastekaitse Liit teeb koostööd Eurochildiga projektis „Evidence to Protect“, mille eesmärk on tuua laste turvalisuse ja digikeskkonnaga seotud teemad selgemalt avalikku arutellu ning toetada andmetele põhinevat lähenemist nende väljakutsete lahendamisel.
Andmed näitavad, et lapsed puutuvad internetis kokku seksuaalse ja ebasobiva sisuga. EU Kids Online 2025 uuringu andmete järgi sai 14% 9–16-aastastest lastest Eestis viimase aasta jooksul soovimatuid seksuaalse sisuga küsimusi. Lastelt küsiti näiteks alasti keha või seksuaalse tegevusega seotud pilte, videosid või infot, millele nad ei soovinud vastata. Internet Watch Foundation on juhtinud tähelepanu ka tehisintellekti abil loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali kiirele kasvule.
Eestis on seadusevastane mistahes viisil lapse seksuaalse väärkohtlemise kujutamine, sealhulgas ka tehisintellekti abil loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav foto, pilt, animatsioon ja video. Eesti karistusseadustikus kasutatakse mõistet lapspornograafia, kuid sisuliselt on tegemist lapse seksuaalset väärkohtlemist esitava materjaliga. Sellise materjali jagamisel ja tarbimisel internetis toimub ohvri seksuaalne väärkohtlemine üha uuesti, mis rikub lapse õigusi ja kehalist puutumatust.
Kui märkate veebis laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali, andke sellest teada vihjeliinile!
Oluline on taolise materjali leviku tõkestamine. Veebis leitud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist saab anonüümselt teada anda vihjeliinile, mis on MTÜ Lastekaitse Liidu poolt pakutav veebipõhine tasuta teenus. Igaüks, kes märkab internetis laste seksuaalset väärkohtlemist esitavaid fotosid või videosid, saab sellest teada anda vihjeliini veebilehel oleva vormi „Teavita ebaseaduslikust sisust“ kaudu. Teavitamiseks tuleb kirjutada veebilehe aadress, millel internetikasutaja on märganud laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Oma isikuandmeid esitama ei pea.
Vihjeliinile laekus 2025. aastal 625 teadet, millest 73,3% sisaldas laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali, st materjali, millel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut erootilises või pornograafilises situatsioonis või nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis.
Eesti vihjeliin kuulub alates 2012. aastast ülemaailmsesse võrgustikku INHOPE, mille liikmeteks on 57 vihjeliini 52 riigist. Võrgustikku kuuluvad vihjeliinid teevad koostööd, et kiiresti ja turvaliselt tuvastada ja eemaldada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali internetist.
Nõu ja abi pakub Lasteabi
Selliste juhtumite puhul on oluline, et lapsed, lapsevanemad ja teised täiskasvanud teaksid, kuhu pöörduda. Abi ja nõu saab Lasteabist, kuhu võib pöörduda ööpäevaringselt nii laps ise kui ka täiskasvanu.
Sotsiaalkindlustusameti Lasteabi poole pöörduti 2025. aastal 21 721 korda, nendest 349 korral küsiti nõu ja abi interneti kasutamisega ette tulnud küsimuste ja probleemidega. Lasteabi poole pöördumised kajastavad väljakutseid ja riske, millega lapsed veebis kokku puutuvad: ebasobiv ja kahjulik sisu, küberkiusamine, seksuaalne väljapressimine, ilma loata intiimsisu jagamine jne. Andmed näitavad vajadust tugevdada laste kaitset digikeskkonnas, et ennetada riske ning pakkuda lastele ja peredele vajalikku nõu ja tuge.
Laste turvalisus digikeskkonnas vajab rohkem tähelepanu, sealhulgas teadlikkust, toimivaid kaitsemeetmeid ning julgust märgata ja abi küsida.
Lasteabi 116 111, lasteabi.ee
0
