Laste kaitsmine väärkohtlemise eest ja laste privaatsuse tagamine ei ole vastandlikud eesmärgid – need on lastekaitse kaks lahutamatut osa.

Avalikus arutelus laste õiguste üle veebikeskkonnas ning kavandatava Euroopa Liidu määruse kohta, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist, seatakse sageli vastamisi lapse turvalisus ja privaatsus. Selline vastandamine ei lähtu aga inimõiguste raamistikust, mille kohaselt on kõik lapse õigused omavahel seotud ning lapse parimate huvide väljaselgitamine eeldab erinevate õiguste hoolikat tasakaalustamist.

ÜRO lapse õiguste konventsioon (1991) sätestab nii lapse õiguse kaitsele igasuguse vägivalla ja ärakasutamise eest kui ka õiguse privaatsusele. Riigid on kohustatud neid õigusi austama ja tagama ka veebikeskkonnas, nagu rõhutatakse üldkommentaaris nr 25. Seetõttu ei ole privaatsus ja lastekaitse vastandlikud – privaatsuse kaitsmine on lapse turvalisuse eeltingimus nii veebis kui ka väljaspool seda.

Veebikeskkond pakub lastele rohkelt vaba aja veetmise, suhtlemis- ja arenguvõimalusi, kuid sellega kaasnevad ka tõsised riskid, sealhulgas oht kokku puutuda seksuaalse väärkohtlemise, ärakasutamise või peibutamisega (grooming). Seetõttu on Euroopa Liit kavandamas määrust, mille eesmärk on tugevdada laste turvalisust veebis ja kehtestada õigusraamistik, mis kohustab veebiplatvorme tuvastama, teatama ja eemaldama laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali.

On oluline, et seda tehakse viisil, mis austab kõiki põhiõigusi, sealhulgas õigust privaatsusele – turvalisus ja privaatsus ei tohi olla esitatud vastandlike huvidena. Euroopa Liidu ettepanek näeb ette mitmeid kaitsemeetmeid: riskipõhised hindamised, sihipärased ja proportsionaalsed meetmed platvormidele, kohtulik järelevalve ning riiklike asutuste, sealhulgas andmekaitseasutuste kontroll. Tuvastamine peab olema ajaliselt piiratud, juhtumipõhine ning tuginema vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, kasutades privaatsust tagavaid tehnoloogilisi lahendusi.

Kuigi igaühe õigust privaatsusele tuleb kaitsta, on oluline mõista, et privaatsus on ka lapse turvalisuse ja heaolu keskne osa. Väärkohtlemist kujutava materjali levik veebis rikub lapse väärikust, turvatunnet ja õigust eraelule. Ohvrite jaoks tähendab väärkohtlemine sageli äärmuslikku sekkumist lapse kehalisse ja intiimsesse ellu ning kui pilte või videoid luuakse, jagatakse või talletatakse, võib see rikkumine korduva vaatamise ja veebis levitamise kaudu kesta aastaid.

Samas võib turvaline ja privaatne suhtlus olla lapse jaoks hädavajalik, et otsida abi, anda teada väärkohtlemisest või võtta ühendust abiliinidega – eriti olukorras, kus laps kogeb vägivalda.

Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, muudavad privaatsuse ja turvalisuse vahelise seose veelgi keerulisemaks. Laste isikuandmeid ja kujutisi võidakse väärkasutada, näiteks seksualiseeritud piltide loomiseks või manipuleerimiseks. 2024. aasta esimesel kuuel kuul suurenes tehisintellekti abil loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali hulk 400% (Internet Watch Foundation). Eurochildi liikmete kogemus kinnitab nende suundumuste kasvu, mis omakorda suurendavad märkimisväärselt laste ärakasutamise ning pikaajalise psühholoogilise kahju riski.

Eurochild rõhutab – laste kaitsmine veebis ei ole valik privaatsuse ja turvalisuse vahel. Privaatsust tuleb austada kõikide veebikeskkonna kasutajate puhul, kuid laste parimad huvid peavad olema alati esikohal. Ainult siis, kui käsitleme privaatsust ennetuse ja lastekaitse keskse osana, saame tagada laste turvalisuse nii veebis kui ka päriselus.

Artikkel valmis koostöös Eurochildiga projekti „Evidence to Protect“ raames. Ingliskeelne originaalversioon on kättesaadav Eurochildi veebilehel.