Triin Sooäär
Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute mentor
Kevadel valminud lapse õiguste ABC on saanud mitmekülgse ja kaasahaarava sisu läbi lapse õiguste saadikute poolt loodud videokoolituse, kus selgitatakse lahti olulised lapse õiguste konventsiooni punktid ennekõike lapsesõbraliku keelekasutusega noortelt noortele. Selle raames toimusid kahele muu emakeelega rühmale vanuses 5-7 ning viiele 6.-8. klassile lapse õiguste ABC videokoolitused – kokku ligi sajale lapsele. Kogemuse raames jagame, kuidas saab õppematerjalina antud videoid lõimida tundidesse.
Lasteaia lastega tuleb esmalt arvestada faktorit, kas eesti keel on nende emakeel või mitte. Kui laste jaoks on tegemist võõrkeelega, tuleks nad jaotada väiksematesse rühmadesse või ühendada hommikuringiga, kus lapsed on harjunud kaasa rääkima. Enne videote vaatamist tasub natuke selgitada mõisteid “laps”, “täiskasvanu” ja vastavalt valitud teemale ka sealset sõnavara. Sissejuhatusena võib ka igalt lapselt küsida, mis on tema jaoks kõige olulisemad teemad kodus, lasteaias või trennis. Nende pinnalt saab juba tuua pärast teemakohase video vaatamist näiteid just väljatoodu põhjal. Tegevuse maksimaalne pikkus võiks olla kuni 10 minutit, sest videosid ei pea vaatama korraga ja piisab kasvõi ühest videost päevast või paari päeva jooksul, vastavalt nädalateemale. Lapse õiguseid ja kohustusi saab hõlpsasti selgitada perspektiivist, kuidas nad saavad aidata vanemaid kodus ning mida võiks pärast lasteaiapäeva vanematega jagada.
Lapse õiguste ABC videokoolitus viidi läbi viiele 6.-8. klassile ehk 80 õpilasele Tallinna Pääsküla Koolis enne jõuluvaheaega, mis pakkus õpilaste hinnangul head vaheldust koolitööle ja võimalust ühiskonna- ning inimeseõpetuses õpitut korrata. Tunni sissejuhatuses ei asutudki kohe lapse õiguste ABC videote juurde, vaid hoopiski sai iga õpilane endale eraldi rollikaardi. Kui kõik olid süvenenud oma rolli, said nad hakata astuma samme ettepoole vastavalt sellele, kas nende tegelasel on selline võimalus olemas või mitte. Selgus, et näiteks aktiivse õpilase ning lapse, kes peab pärast kooli hoidma oma nooremaid õdesid-vendi, võimalused ei pruugi olla samad. Igal õpilasel oli erinev roll, kuid vastavalt nende vanuseastmele, et oleks lihtsam rolli sisse elada. Tõdeti ühiselt, kuidas võivad võimalused olla erinevad, aga õigused on igal lapsel samad. Järgnevalt tutvusime juba lapse õiguste ABC videotega, tehes nende järgselt arutelusid, kus igaüks sai soovi korral jagada oma arvamusi või küsida küsimusi.
Teadmiste praktiliseks pooleks sai aga rühmatöö, kus iga kolme kuni neljaliikmeline rühm sai endale teema peamistest õigustest (tervis, haridus jne). Neile tuli juurde mõelda kolm olulist õigust ning kohustust. Samuti valmistada ette üks praktiline näide elust, mida pärast sai jagada klassis teistega.
Tervise osas toodi enim välja õigustena arstiabi, turvalisus, tervislik keskkond ja tunnetest rääkimine, aga kohustustena mitte teiste tervise rikkumine, otsida vajadusel abi ning tervislikult toitumine. Privaatsuse teemal oli menukaks õiguseks oma informatsiooni mitte avaldamine ja paroolide seadmine telefonile, kuid kohustusena teiste privaatsuse rikkumata jätmine. Mängu- ning puhkeaja osas oli küll peamine õigus puhata pärast koolipäeva, kuid peaaegu kõik tõid välja vanemate aitamise vastavalt oma võimetele.
Lisaks saadud teadmistele said osalejad kohe ka anda panus National Eurochild Forumi 2024. aasta uuringusse, mis puudutav laste ja noorte arvamust vaimsest tervisest.
Tunni materjalid:
Töölehed erinevate õpiduste teemadel, kus saab leida igale õigusele ka kohustusi.
