Kärg Valner (17)
Märka Last noortetoimetus
1. juunil antakse seitsmendat korda välja tunnustusauhinda “Lastega ja lastele”, mille mulluse, 2019. aasta “Muutuste looja” kategooria laureaadi tiitli pälvis Mari-Liis Mänd. Seda hea töö eest lasteabitelefoniga, mille üks loojatest ta on.
“Meie hoiame alati lootust,” räägib Mari-Liis sellest, et alati on võimalik olukorda paremaks muuta, kuigi see võib olla väga pikaajaline. Kui üks lähenemine ei tööta, on alati olemas ka teine variant.
Saame tuttavaks
Hiiumaa juurtega naine peab ilusaks seda, kui talle kallitel inimestel on hea olla, koos aega viites on lõbus ning turvaline. Ilus on teadmine, et ükskõik, mis juhtub, nemad on olemas siin ja praegu.
Asjaolu, et sõbrad-tuttavad on mööda ilma laiali ja nendega pole võimalust kogu aeg koos olla, ei tähenda, et ei saaks pidada sidet. Sellega seonduvalt julgustab Mari-Liis mõtlema, et igal pool leidub midagi positiivset, miski pole eales täiesti halvasti.
Kui muutuste looja peaks enda elust pildi joonistama, oleksid seal loomulikult ta pere, aga ka meri, päike ja uutest asjadest huvitumine. Pildil oleks ühtlasi kujutatud ringi reisimine, kuigi lemmikriigiks peab ta ikkagi Eestit, eriti Hiiumaad. “Kus juured on, on väga oluline,” täiendab Mari-Liis.
Lastega töötamine
Keskkoolis olles polnud tal mingisugustki mõtet tulevikus lastekaitse teemadega tegelemisest. Tihedam kokkupuude ja suurem huvi tekkis töötades erasektoris, mis tegeles sotsiaalsete projektidega ning sealhulgas ka lapsi puudutavate teemadega.
“Suur roll on sellel, et kõik tahaksid panustada, et lastel oleks hea,” nii räägib Mari-Liis headest kolleegidest ning koostööpartneritest. Lasteabitelefon töötab niivõrd hästi tänu sellele, et teenuse taga on tugev meeskond ning südamega asja juures olevad inimesed.
Laste ja noortega töötamine erineb täiskasvanutega töötamisest. Peab oskama kuulata, õigesti suhelda ning saadud infot lahti mõtestada, tuleb olla vastuvõtlik ning luua mugav keskkond. Ei tohi unustada ka lapse kiitmist mõne tunnustava sõnaga. Kui laps tunneb poolehoidu mitte vastuseisu, on rääkimine ning avanemine palju lihtsam.
Mari-Liisi sõnul võiksid ka täiskasvanud üksteist tihedamini tunnustada. “Erinevaid võimalusi teisi tunnustada tekib päevas tegelikult nii tihti,” räägib naine, “iga kord ei märka neid kasutada”.
Kuidas märgata abivajajat?
Lapsed ei saa tihtipeale üksinda probleemseid olukordi lahendada, nad vajavad tuge. Selleks toeks ei pea olema ainult terapeut, psühholoog. Abistada saavad ka sõbrad ja lähedased- märkajad. Ohumärgid ei pruugi olla selgelt nähtavad, tähele tuleb panna ka väikeseid muutusi inimeste käitumises.
Kui sõber hakkab märkama, et näiteks muidu rõõmsameelne sõber on nüüd endasse tõmbunud või näiteks kehalise tundides enamasti lühikesi varrukaid kandev klassikaaslane kannab nüüd pikki riideid, tuleks edaspidi nendega tähelepanelikumalt suhelda. See, et laps hakkab endale haiget tegema võib olla abipalve väljapoole või viis, kuidas sisemisest valust üle saada. Laps või noor endale niisama viga tegema ei hakkaks.
Sellistele muutustele peaks tähelepanu pöörama, sest suured mured niisama üle ei lähe. Võiks juhinduda põhimõtte järgi: “Kui asi tundub juba mulle vale, peaks midagi ette võtma.”
Ühendust tasuks võtta juba siis, kui näiteks väikest last on vanemate poolt füüsiliselt noomitud. Juba tutistamine või laksu andmine pole hea viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Kui täiskasvanud inimesele miski ei meeldi, ei lähe ta teise täiskasvanu juurde ja ei löö teda. Füüsilise karistamise kasutamine näitab, et vanemal võib endal tuge vaja olla. Lapsevanemate toetamiseks on olemas koolitused ning programmid, kus õpetatakse kasvatamismeetodeid, mille eesmärgiks pole vanemate karistamine vaid õpetamine.
“Me ju tahame, et meid märgatakse, meist hoolitakse ja keegi oleks meie jaoks olemas, et tunneksime ennast vajaliku ja olulisena,” julgustab Mari-Liis abivajajatest teada andma.
Üksi pole keegi
Mari-Liis täheldab, et lasteabisse pöördub aina enam just märkajaid. Neid, kes räägivad sõbra eest. Tsiteerides meie loo peategelast: “Sõber ise räägib meile ja meie saame tulla appi, et vahendada abi jõudmist temale”.
“Laps võib tulla meie juurde tagasi, kirjutades või helistades mitmeid kordi lasteabisse. Kui ta tunneb ennast halvasti ja tahab vahepeal kellegagi rääkida, lisaks enda pereliikmetele või psühholoogile, siis ta saab seda kindlasti teha,” lisas ta.
Kuidas sõbrana aidata? Oluline on olla hädasolijate jaoks olemas, neid kuulda ja päriselt kuulata, toetada. Peab olema valmis ka selleks, et hädas olev sõber ei soovi enda muredest rääkida. Sellegipoolest ei tasu hakata tavapäraseid rutiine muutma, sõbrast eemale hoidma, temaga vähem suhtlema.
Loomulikult peab aktsepteerima seda, kui sõber ütleb, et ta tahab üksi olla.
Aga alati tasub öelda, et kui tuleb vajadus, siis ma olen sinu jaoks olemas.
Kas Sa teadsid, et…
- Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ja ööpäevaringselt
- Kõned on kõigile helistajatele tasuta
- Mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas
- Pöördumine on anonüümne
- Lasteabisse saab www.lasteabi.ee kaudu ka kirjutada
- Vastatakse nii eesti kui vene, vajadusel ka inglise keeles
- Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest.
- Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste teemadel nõuannet.
“Kuidas sõbrana aidata?
Oluline on olla hädasolijate jaoks olemas,
neid kuulda ja päriselt kuulata, toetada.”
– Mari-Liis Mänd
Lasteabitelefoni teenuse juht
“Lastega ja lastele” 2020
Tänavu saab tunnustusauhinna nominente esitada kuni 01.05.2020. Taotluse vormi ja kategooriad leiate õiguskantsleri kodulehelt ning konkursi kulgu saate jälgida “Lastega ja lastele” ajajoonel.
Lisainfo
- Tunnustusauhind “Lastega ja lastele” kutsub märkama ning nominente esitama
- Награда-признание «С детьми и детям» призывает замечать и заявлять номинантов
- Sigrid Salundo: “Vaprusehelmed ühendavad peresid ning näitavad, et keegi ei ole enda murega üksi”
Tunnustusauhinda annavad välja kaheksa laste heaolu väärtustavat organisatsiooni: MTÜ Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Sotsiaalkindlustusamet, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei.
Päisefoto: Arno Mikkor
Ülejäänud galerii: erakogu
