MTÜ Lastekaitse Liit , Endla 6-18, Tallinn 10142

Kaadrite taga: Tamo Vahemets ja eeskujuliikumine Valge Õhupall – mis, miks ja kuidas?

23
Tamo Vahemets

“Kui konverentsi korraldajad palusid mul tulla ja rääkida iseendast, võttis jala natuke nõrgaks. Olen teinud sadu ülesastumisi nii koolides, erinevates asutustes kui konverentsidel, aga mitte kunagi ei ole ma rääkinud iseendast. Palve oli siis, et räägi, kuidas ühest keerulise minevikuga noormehest on saanud eeskujuliikumise eestvedaja.”

– Tamo Vahemets
ettekanne “Eeskujud kui majakad
Lastekaitse Liidu aastakonverentsil

Tamo reaalsetel kogemustel põhinev lugu on samaaegselt lihtne, siiras, sügav ja mõtlemapanev. Ühtlasi on see tänuväärt meeldetuletus, et igaüks meist on kellegi jaoks eeskuju ning me kõik saame iseendalt alati küsida: “Aga mida mina ise ära teha saan?”

30 aastat võitluskunste, 18 aastat AS Eesti Raudtee turvajuhina, seejärel mõned aastad Tallinna Sadama avalikku ohutust ning alates 2016. aastast Eesti Energias turvateenuse osakonna juhatamist – need on vaid mõned faktid, mis seda meest iseloomustavad.

“Noored mehed, keda kunagi lastena treeninud olen, astuvad siiani ligi, kui teinekord tänaval ära tunnevad,” muigab Tamo, kes on olnud treeneriks erinevatele sihtgruppidele, alates lasteaialastest kuni eakateni välja.  Läbi tema enda loodud Riveta spordiklubi, kus antud ajahetkel neli põhitegevust (tants, lasteteater, karate treeningud ja lavavõitlus), on nad oma tiimiga mitme erineva võitluskunsti maaletoojaks.

Samuti on Tamo maale toonud ja 15 aastat juhtinud niisugust MTÜ-d nagu Operation Lifesaver Estonia, mis on osa rahvusvahelisest raudteeohutusega tegelevast organisatsioonist. Eesti avalikkuse jaoks on nende tuntumateks projektideks “Lase rong läbi” ja “Võta klapid peast”.

Tamo Vahemets on hea näide, mis juhtub, kui kokku saavad professionaalne kompetents ning isikliku ja sotsiaalse vastutuse võtmine.

Selle tulemusel lisanduvad eelpool mainitule:


Nii pole midagi imestada, et tegemist mehega, kelle tegevustega kaasnevast reaalsest mõjust ja muutusest olen siit ja sealt kuulnud juba aastaid. On minu õnn ja tore juhus, et 27.09. 2019, läbi sellesama Valge Õhupalli eeskujuliikumise, mille märk mul juba ammu olemas, oli mul põhjust ja võimalust
algatuse eestvedajaga ka isiklikult tuttavaks saada.

Tamo: “Meie eeskujudel on uskumatu võime mõjutada väärtusruumi.”

Praeguseks on see mees oma põhimõtete ja tegevusega kahtlemata üks minu viimase aja majakatest, kelle järgi suunda ja sihti sättida.  Iga kord, kui Valge Õhupalli märki enda riiete peale sätin, tunnen uhkust, et mul on au sinna niivõrd tähenduslikku ringi kuuluda. Millisesse ringi? Eks ikka sinna eeskujuks olemise ringi.

Nii olen ka Valge Õhupalli koostööpartneri, Lastekaitse Liidu esindajana andnud välja mitmeid rinnamärke nendele, kes on oma mõtete, sõnade ja tegudega eeskujuks ning inspiratsiooniks. Kas ka Sina tead kedagi, kelle särgi, kleidi või pintsaku servast on silma jäänud väike valge õhupalli kujuline märk?

Eeskujuks olemine ei maksa midagi, kuid sel on hindamatu väärtus.

Mul on siiralt hea meel, et Tamo oli nõus Valge Õhupalli sünniloo kirja panema ning seda ka meiega jagama.

Niivõrd detailselt kirjeldab ta kogu seda protsessi ning kaadrite taga toimuvat esimest korda, nii et head lugemist ja mõtisklemist!


Kristi Märk
Märka Last toimetaja
Lastekaitse Liidu noortekogu koordinaator

Fotod: erakogu ja Valge Õhupall


Aga M
ina lugu

Tamo Vahemets


Idee seemneke

2014 aastal hakkasin parasjagu töölt koju minema, kui välisukse ees peatas mind hea tuttav Eero Raun. Vahetasime mõtteid ning ühel hetkel küsis ta, et kuna Sa oled raudteeohutuse vallas loonud hästi toimiva MTÜ, kas Sa ei tahaks võtta enda kanda ka kiige ohutuse teema.

Minu üllatus oli suur, kiigeohutus, mis see veel on?

Miks peaks väikelaste vigastuste ennetusega tegelema erasektor? Olin kindel, et riigil on juba selge tegevusplaan ning meeskond olemas ning vajalik koostöövõrgustik ka loodud.  Seepärast küsisingi, et mis tal mõttes on? Eero rääkis loo sellest, kuidas ta oli olnud oma lastega mänguväljakul ning juhtus pealt nägema hetke, kui üks pisipõnn kiige pealt kukkus ja püsti tõustes tagant tulevalt kiigelt traumeeriva löögi sai.

Löögi tulemusena vajas lapse peapiirkonda tekkinud tõsine haav kokku õmblemist. Sel hetkel käis temal, nelja lapse isana, peast läbi mõte, et sellest võimalikust ohust ei olnud ta oma lastega rääkinudki ega suutnud meenutada, et kunagi kusagil sellest üldse midagi kuulnud oleks. Ma ei osanud tol hetkel Eerole midagi öelda ega lubada.

Tollest põgusast kohtumisest võtsin kaasa ainult emotsionaalselt valusa loo.


Seemneke kukkus mulda

Mõned kuud hiljem kutsusid mind head partnerid MTÜ-st Eesti Tervisedenduse Ühing oma suveseminarile rääkima raudteeohutusest. Sellel seminaril tegi ettekande Sotsiaalministeeriumi esindaja, kes rääkis muuhulgas väikelaste vigastustest ning vajadusest selles valdkondkonnas ennetustegevuste järele, ühtlasi julgustas ta esitama Sotsiaalministeeriumile teemakohaseid projekte.

Sellest ettekandest jäid kummitama kaks fakti. Esiteks, et risk lihtsa kukkumisega võib kaasneda elupõhine vigastus on väikelaste (kuni 3a) seas kõrge ja teiseks, et umbes 50% vigastustest leiab aset kodus, mis peaks olema lapse jaoks kõige turvalisemaks paigaks.

Põlva vallavalitsuse Aga Mina kampaania

Meenus  Eero poolt räägitud valus lugu kiigelt kukkunud poisist ning mõistsin, et teema on  aktuaalne ja samas ka delikaatne. On ju tõeliseks väljakutseks leida viis, kuidas kõnetada vanemaid, kes oma lastest nii ehk naa väga hoolivad. Annavad endast kõik, et lapsed oleksid hoitud eemal võimalikest ohtudest.

Otsustasin õhku visatud üleskutse kinni püüda ning teemaga lähemalt tutvust teha. Nii tegingi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kohtuda ning arutada ameti ootusi natuke suuremas ringis.

Kokkusaamisel arutati ka vormi, kuidas edasi liikuda ning kuidas võiks projekti nimetada?

Leppisime kokku, et kaasame partnerid ja kirjutame väikelaste vigastuste ennetusvaldkonna projekti. Ning kui projekt saab Sotsiaalministeeriumilt toetuse, hakkame liikuma.

Samuti leppisime kokku, et projekti nimeks saab Aga Mina, sest see sõnapaar peegeldab nii lapse soove olla kaasatud, kui ka täiskasvanute teadlike ja vastutustundlike otsuste tegemist.

Projekti kaasasime mitmeid erinevaid organisatsioone ja ameteid, keda kõnetas väikelaste vigastuste arvu vähendamine. Ühistegevuse käigus sündisid lasteaedade tarbeks nii õppevahendina põrandamäng kui ka lasteteatri etendus – mõlemad kannavad nime Aga Mina.

Kuigi mõlemal tootel on oma hind, leidis projektimeeskond, et need tooted peaksid jõudma lasteaedadesse tugivõrgustiku kaasabil, ilma lasteaia eelarvet puudutamata ning praeguseks on Eesti lasteaedade arv, kuhu see mäng kingitusena jõudnud, enam kui 150. 

Asjad hakkavad juhtuma siis, kui ühte ruumi satuvad sarnaste väärtustega inimesed.

Aga Mina mäng

Toimetaja kommentaar:

Siin üks väike kõrvalepõige, mis aitab paremini mõista järgmist mõttearendust. Nimelt, 2009. aastal ühel Brüsselis UIC (www.uic.org) toimunud koosolekul esitas Tamo küsimuse – kas nad võiksid üheskoos korraldada üleeuroopalise raudteeohutuse päeva. Üleskutse leidis toetust ja sellest on tänaseks väljakasvanud ülemaailmne raudteeohutusalane ühisprojekt ILCAD (www.ilcad.org), mis on raudteeohutuse maailmas võrreldav projektiga “Teeme ära”, kuna praeguseks on kaasatud enam kui 40 riiki.


EV100 ning meiepoolne väärtuspõhine kingitus Aga Mina

Omades kogemust, kuidas luua ühise eesmärgi nimel tegutsev rahvusvaheline koostöövõrgustik, tiksus pikka aega peas mõte, et võiksime ka Eestis olemasoleva koostöövõrgustikuga pead kokku panna ja teha üheskoos midagi sellist, mida ei ole mitte kusagil maailmas varem tehtud.

Aga Mina EV100 algatuse koosolek

See võimalus avanes koos EV100 sünnipäeva tähistamisega, mil kutsuti üles tegema vabariigile sünnipäeva kingitusi.

Mis võiks olla kodusele Eestimaale veel paremaks kingituseks, kui olukord, kus meie riik koos erasektoriga kinnitaks, et Eesti on elamiseks turvaline riik.

Riik, kus ametiasutused ja erasektor teevad sisulist koostööd lastele tervema ja turvalisema tuleviku loomise nimel. Riik, kus suuliselt antud lubadustel on samasugune väärtus kui juriidilistel lepingutel.
Riik, kus kujundatakse ühiselt väärtus- ja kultuuriruumi.
Riik, kus igal kodanikul on võimalus esitada oma idee, mis võib leida sektorite ülese toetuse ja teostuse.
Riik, mille elanikud teadvustavad enestele eeskujuks olemist ning sellega kaasneva vastutuse kandmist.

Neid mõtteid vahetati 3.11.2016 Sotsiaalministeeriumis ümmarguse laua taga. Kui Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Naabrivalve MTÜ, Maanteemati, Sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Aga Mina esindajad leidsid, et neil on tahe ja valmisolek õlad kokku panna ning ühiselt tegutseda, oli otsus väärtuspõhiste ühistegevuste läbiviimiseks tehtud.

Leppisime kokku, et võtame kasutusele ühise katussõnumina Aga Mina. Kampaania avasündmuse otsustasime korraldada 11.11.2017 sidudes sel moel koostöö sõlmimise piduliku hetke ühistegevuste põhiväärtusega “Märkame üksteist, hoiame üksteist“.

Algas koostöövõrgustiku loomine. Kingituse avamiseks oli algatusega liitunud umbes 20 organisatsiooni riigiametitest kodanikeühendusteni.
Avasündmusel pandi alus ka uuele traditsioonile. Iga eeskujuliikumisega liituva organisatsiooni esindaja annab nii iseenda kui ka organisatsiooni nimel lubaduse Aga Mina võtmes. Siin mõned näited: Aga Mina päästan inimelusid, Aga Mina hoian Eesti rahva tervist, Aga Mina märkan last, Aga Mina tagan turvalise elukeskkonna jne. Kõigi EV100 raames valminud sõnumite loetelu leiate valminud kogumikust Aga Mina kingin Eestile turvalise tuleviku.

Eeskujuliikumine on rajatud usaldusele, mille aluseks on suulised kokkulepped.

Jüri Ratase juures kokkuvõtteid tegemas


Üheskoos edasi
 

Kui peaminister Jüri Ratas eeskujukampaanias osalenud organisatsioonide esindajaid tänamiseks Stenbocki majja kutsus, leiti kokkuvõtteid tehes, et Eestis on riigi ja erasektori vahel võimalik teha suulistel kokkulepetel põhinevat koostööd. Kõik ühiskampaanias osalenud organisatsioonid pidasid enda antud lubadustest kinni ning viisid oma tegevusi läbi varasemalt kokkulepitud moel.

Kuna EV100 raames kingituse ühiskingituse Aga Mina tegemisel loodud  koostöövõrgustikul tekkis ühine väärtusruum ja positiivne koos tegemise kogemus, otsustati ühiselt edasi minna ning jätkata koostööd eeskujuliikumise vormis.

 

Eeskujuliikumise nimeks ja sümboliks sai Valge Õhupall.

Küsimused ja vastused

Miks just Valge Õhupall?

Õhupalliga seostame mitmed emotsioone ja omadussõnu. Õhupall on kerge ning võib käest ära lennata, ta on õrn ja võib kergesti puruneda.

Täpselt nii on ka meie väärtuste ja voorustega, nende hoidmise nimel tuleb igapäevaselt pingutada. Valge värv seostub puhtusega ning see on kerge määrduma, seepärast tuleb hoolega mõelda, mida öelda ja kuidas käituda, et valge ikka valgeks jääks.

Mis vast kõige tähtsam – õhupall valmistab igale lapsele ning miks mitte ka täiskasvanule rõõmu ja positiivseid emotsioone. Need märksõnad kirjeldavad meie ühist soovi ideaalkeskkonnale, mida me oma lastele luua soovime.

Kas saad olla kindel, et eeskujuliikumine ei muutu kommertsprojektiks?

See küsimus on olnud laual juba eeskujuliikumise asutamise hetkest. Põhiväärtusi osta ei saa, küll aga saab neid kujundada. Kuna raha eest on võimalik paljude väärtusruumi oluliselt mõjutada, oleme oma koostöö üles ehitanud rahavabana.

Eeskujuliikumisel puudub oma eelarve. Liikmed teostavad oma projektid ise, kasutades selleks enda ressursse. Eeskujuliikumise või selle liikme poolt algatatud ühisprojektides osalemisega täidab organisatsioon suuliselt antud lubadustest kinnipidamist ning tegevuste läbiviimist järgides kokkulepitud tingimusi.

Aeg-ajalt pöördub minu poole edukaid organisatsioone, kes näitavad üles valmisolekut eeskujuliikumise toetamiseks. Vastu soovitakse vaid õigust kasutada oma toodete reklaamimisel eeskujuliikumise sümboolikat. Kuigi igasugune toetus on teretulnud, ei saa me siduda Valge Õhupalli märki erinevate toodete või teenuste reklaamimise või nende usaldusväärsuse kasvatamisega.
Küll aga võib organisatsioon kasutada eeskujuliikumise sümboolikat oma vooruste ja põhiväärtuste esiletoomiseks.

Eeskujuliikumisega liitunud organisatsioonid on mõtestanud oma tegevuse peamise eesmärgi ning sõnastanud oma Aga Mina tüvel põhineva väärtuspõhise sõnumi. Organisatsioonid, kes on eeskujuliikumisega liitnud, arvestavad oma tegevuses nende tingimustega. On nii kujunenud, et avalikul sektoril ja kodanikuühiskonnal on nõudeid lihtsam täita, sest nende tegevuse eesmärk ei ole reeglina suunatud omanikule kasu teenimisele.

Eeskujuks olemine ei nõua rahalisi vahendeid, see eeldab vaid teadlike valikute tegemist ning nende valikutega kaasneva vastutuse kandmist.

Eeskujuliikumisega liitunud organisatsioone liidab ühine eesmärk – teha koostööd tervema ja turvalisema tuleviku kujundamisel.

Kuna eeskujuliikumises osalemine ei aita otseselt saavutada organisatsioonide finantseesmärke, vaid eeldab pigem põhiväärtuste kujundamisel ressursside suunamist ühisesse tegevusse, liituvad eeskujuliikumisega ainult need organisatsioonid, kes mõistavad ja hindavad kõrgelt ühise väärtusruumi loomisel koostöö olulisust ja selle mõju tegelikku ulatust.

Miks meil on vaja ühist keelt, väärtusruumi ja koostööd nende loomisel ja hoidmisel?

Maailm muutub meeletu kiirusega. Iga päev toob endaga kaasa hulgaliselt uut informatsiooni, mille töötlemisega me peame hakkama saama. Mõned teemad on meile meeldivad ja arusaadavad, ajal, kui teised tekitavad küsimusi ning võivad meid isegi ärritada. Me anname igale olukorrale hinnangu ning testime neid vastu oma põhiväärtusi, teadmisi ja varasemat kogemust ning neile tuginedes langetame suhteliselt lihtsalt ja kiiresti enda jaoks turvalisema otsuse.

Olukord muutub kardinaalselt, kui inimeseni jõudev informatsioon muutub kiiresti ja pidevalt ning on vastuoluline. See tekitab segadust, kuid olukord vajab kiiret otsust, mida teha, mis on õige ja mis vale.
Siin tulebki esile vajadus tugeva varasemalt laotud väärtuste vundamendi järele. Sellise vundamendi koostisosadeks on inimlikud voorused, põhiväärtused ja ühiskondlikud kokkulepped. Keerulistel hetkedel langetatakse otsuseid just neile tuginedes.

Mida tugevam on vundament, seda püsivam on maja.

Tugevat ja turvalist maja ei saa ehitada mitme erineva projekti alusel. Üks projekt, selged joonised, kvaliteetne materjal ning nendest juhinduv professionaalne meeskond tagab parima usaldusväärseima tulemuse. Eeskujuliikumise asutamise peamiseks ajendiks oligi vajadus sellise tugeva väärtuste vundamendi valamisel teha koordineeritud koostööd.
Pole vaja oodata reaalse kriisi tekkimist, mõistmaks, kuivõrd oluline on koordineeritud riigi ja erasektori vaheline koostöö ühise eesmärgi nimel. Vundament, millele ehitatav maja pakuks ka tormisel ja keerulistel aegadel peavarju sealsete elanikele – kõigile eestimaalastele.

Milline on üksikisiku roll?

Iga inimene on unikaalne, sama unikaalne ja kordumatu nagu tema isikukood. Igaühel on võimalik anda oma panus ühiskonna arengutesse. Igal inimesel on oma voorused ja väärtused ning hääl, mida nende edastamiseks kasutada, kas siis oma mõtete avaldamisel või oma igapäevaseid otsuseid langetades.

Sageli kuuleme, kuidas üks või teine organisatsioon avaldab oma seisukohti, peites seisukoha kujundanud inimesed organisatsiooni nime taha. Kuid see ei muuda fakti, et iga otsuse taga on inimesed isiku- mitte registrikoodiga.

Mida rohkem inimesi otsustamises osaleb, seda legitiimsem on tulemus. Alati on igal tegevusel eestvedajad, toetajad ja kaasatulijad. Tõsi, viimased teevad seda teinekord ka vastu tahtmist. Mida rohkem on toetajad, seda tugevam on eestvedaja hääl ning seda suurem on tõenäosus eduloole.

Oluline on märgata ideed, mis Sind kõnetab ja kui see sobitub Sinu väärtusruumiga, asuda toetajaks ning olla valmis ka võimalusel selle idee teostamisse panustama. Nii me näemegi, kuidas erinevate eestvedajate poolt tehtud üleskutsetest saavad uskumatud edulood –  olgu siis näideteks juba aastaid kestnud „Teeme ära“ või tänavune kodanikualgatus „Igale koolilapsele arvuti“.

Kes on need inimesed, kes on Valge Õhupalli loomise taga?

Eeskujuliikumine Valge Õhupalli algidee sai vormitud koostöös lähedaste mõttekaaslastega, kelleks on eelkõige olnud minu enda perering ja väike tiim, kus projektjuhtimise eest hoolitseb Getter Toome ning kõik visuaalne on Ain Saare kätetöö.

Sealt edasi on ideele tiivad andnud erinevates organisatsioonides töötavad üksikisikud – inimesed, keda kõnetab ühtse väärtusruumi loomine, organisatsioonide ja üksikisikute teadlik tegutsemine eeskujudena ning sellega kaasneva vastutuse võtmine.

See kaasamõtlejate ja panustajate nimekiri on pikk ning igaüks on väga oluline.

Siinkohal on hea välja tuua, et sageli kasvab initsiatiiv eeskujuliikumisega liitumiseks ja sellesse panustamiseks organisatsiooni seest. Positiivse liitumisotsuse teeb organisatiooni juht. Iga väiksemgi samm tehakse üksikisiku poolt ning kui organisatsiooni juht sellega kaasa tuleb – luuakse töökeskkond, kus olulisel kohal on ühine väärtusruum ja iga inimese arvamus on oluline.
Sarnast tegutsemise loogikat kasutab ka eeskujuliikumine. Iga liikme üleskutse või ettepanek väärib ärakuulamist ja kaalumist ning on koostööks avatud kõigile, kellele konkreetne teema südamelähedane. Mida rohkem teema kõnetab, seda lihtsam on ühisosa leida.

Mida eeskujuliikumise vedamine on andnud?

Uusi sarnaste maailmavaadetega mõttekaaslasi – üha rohkem kohtan ma oma teel inimesi, kes usuvad, et ühised voorused ja ühtne väärtusruum on tervema ja turvalisema tuleviku kujundamisel kõige suurema ja olulisema mõjuga.

Need avatud silmaringiga ja koostööle avatud inimesed on minu majakateks, kelle vilkuvate tulukeste järgi on lihtne teel püsida.

HEA TEADA

Siin on mõned näited EV100 kingitusest Aga Mina ja sellest välja kasvanud Valge Õhupalliga seotud algatustest.

EV100 kingituse kogumik

Facebook algatused

Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.