Triin Sooäär
Lastekaitse Liidu laste- ja digivaldkonna juht
Lapse seksuaalseks väärkohtlemiseks ei ole vaja pimedat tänavanurka. Piisab mänguplatvormil alanud vestlusest, ühest Snapchati sõnumist ja täiskasvanust, kes teab täpselt, kuidas lapse usaldust võita. Pealtnäha süütu vestlus võib aga kiiresti võtta süngema pöörde: lapselt hakatakse välja pressima intiimseid pilte, teda ähvardatakse ning lõpuks võib olukord päädida sellega, et lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal hakkab internetis levima.
See ei ole kauge ega harvaesinev oht. Ainuüksi lastekaitse liidu vihjeliinile laekus 2025. aastal 458 teadet, mille sisu hinnati lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutavaks. Üle maailma jõudis vihjeliinideni aga enam kui kolm miljonit teadet.
Üle maailma jõudis vihjeliinideni enam kui kolm miljonit teadet.
Külalistundides lastega digiteemadel rääkides tuleb üha selgemalt esile, et internetis ei ole oht alati äratuntav – eriti siis, kui see algab sõbraliku suhtlusena. Lapsed toovad üha sagedamini näiteid olukordadest, kus keegi kirjutab neile mänguplatvormil, suunab nad seejärel mõnda teise suhtluskeskkonda ning hakkab uurima nende elukoha ja muu isikliku kohta.
Noorsooteatri etendus „Nõusolek“, mis käsitleb möödunud sajandi Prantsuse koorekihis 14- ja 50-aastase vahel kujunenud suhet, toob ilmekalt esile, miks on oluline lõpetada ohvrilt „miks?“ küsimine ja suunata see küsimus hoopis teisele osapoolele. Ometi kuuleme ka külalistundides õpetajatelt laste kogemuste peale mõtteavaldusi stiilis: „Aga nad ei tohiks ju nendel platvormidel üldse ollagi!“ Selline lähenemine viib tähelepanu probleemi tegelikult olemuselt täielikult kõrvale.
Me ei saa panna vastutust lapsele. Laps ei ole ju süüdi ka siis, kui onu või tädi teda tänaval autosse kutsub. Samamoodi ei lahenda probleemi see, kui ütleme, et lapsed ei tohiks teatud veebiplatvormidel olla. Isegi kui keskkondadel on vanusepiirangud ja nende kasutamist püütakse piirata, leiavad lapsed ja noored sageli viise, kuidas neid siiski kasutada. Oluline pole seega üksnes see, millistel platvormidel laps viibib või milliseid ettevaatusabinõusid ta järgib, vaid see, kas ta oskab märgata olukordi, kus keegi püüab tema usaldust võita, teda mõjutada või survestada. Seda enam, et väärkohtleja ei pruugi olla lapsele võõras, vaid võib esineda eakaaslasena või olla keegi, kellega laps on juba pikemat aega suhelnud.
Me ei saa panna vastutust lapsele. Laps ei ole ju süüdi ka siis, kui onu või tädi teda tänaval autosse kutsub. Samamoodi ei lahenda probleemi see, kui ütleme, et lapsed ei tohiks teatud veebiplatvormidel olla.
Lastele tuleb juba varakult õpetada, kuidas digikeskkonnas turvaliselt toime tulla. Nad peavad teadma, et neil on alati õigus ebamugavaks muutunud suhtlus lõpetada ja abi küsida – ka siis, kui nad on juba midagi jaganud või tunnevad, et on ise mõne vea teinud. Sama oluline on, et laps julgeks oma kogemusest rääkida usaldusväärsele täiskasvanule, olgu selleks pereliige või õpetaja. Laps peab teadma, kust abi leida ja kellelt nõu küsida.
Tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval on oluline meelde tuletada, et lapse toetamine algab täiskasvanute endi hoiakutest. Selleks, et laps julgeks oma kogemusest rääkida, peab ta tundma, et täiskasvanu võtab teda tõsiselt ega pisenda juhtunut. Viimasel ajal on seksuaalse väärkohtlemise teema pälvinud üha rohkem tähelepanu nii meedias kui ka sotsiaalmeedias, kuid avalikes aruteludes on kõlanud ka seisukohti, mis peavad veebis toimuvat vähem tõsiseks kui füüsilises keskkonnas kogetud väärkohtlemist. Selline suhtumine annab lastele vale sõnumi. Ekraani taga toime pandud teod on päris ning sellise materjali loomine, hankimine ja levitamine on alati lapse suhtes toime pandud vägivald.
Toetavaid materjale:
Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamise jaoks loodud raamat “Suur Digiseiklus” (tasuta): https://suurdigiseiklus.ee/
Lapsesõbralikus keeles selgitus: https://www.lasteabi.ee/et/seksuaalne-vaarkohtlemine-internetis
Spetsialistidele raamatusoovitus: https://www.targaltinternetis.ee/valjaanded/trukised/
Mida teha ja kuhu pöörduda?
Kui märkad internetis laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, ära laadi seda alla ega jaga edasi. Teavita sellest anonüümselt www.vihjeliin.ee.
Kui laps on kogenud seksuaalset väärkohtlemist, teda ähvardatakse või ta vajab nõu ja tuge, saab pöörduda lasteabi.ee või helistada numbril 116 111.
Vahetu ohu korral tuleb helistada 112.
