Triin Sooäär
lastekaitse liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator
15.–17. aprillil kohtusid Daugava jõe kaldal kevadise linnulaulu saatel Baltikumi noorsootöötajad. Kohtumispaika võib pidada sümboolseks – ka tänapäevases infovoolus on lihtsam toime tulla siis, kui meediapädevuse arendamisel tegutsetakse ühiselt.
Eestit esindas mitmekülgsete kogemustega seltskond Eesti noorsootöötajate kogust ja Eesti avatud noortekeskuste ühendusest: Tanel Roomere, Elisabeth Uudevald, Eve Aasa, Teele Ilvest, Eva Pajusaar, Reelika Rüütli, Diana Tšastikova, Triin Sooäär ja Johanna Oll.
Milline on Läti noorte meediapädevus?
Projektikohtumise põhikoolitaja Klinta Ločmele tutvustas värskeid uuringutulemusi Läti noorte meediapädevuse kohta aastatel 2024–2025. Selgus, et noorte seas on jätkuvalt populaarseimad sotsiaalmeediaplatvormid YouTube, Facebook ja TikTok. Samas on märgatavalt kasvanud ka Pinteresti, Telegrami ja Redditi kasutamine.
Ühe olulise trendina tõi Ločmele välja enesediagnoosimise sagenemise. Noored püüavad sotsiaalmeedias nähtud videote põhjal leida vastuseid oma tervisemuredele, näiteks „5 märki, et sul on ATH“ tüüpi sisu kaudu. Samuti jõuavad uudised noorteni üha sagedamini sotsiaalmeedia vahendusel, näiteks uudistekanalite Instagrami kontode kaudu.
Suurima probleemina toodi välja raskused reklaamide äratundmisel. Näiteks ei pruugi noored mõista, et treeningvideo eesmärk on reklaamida jõusaali, spordirõivaid või toidulisandeid. Lisaks märgiti, et vahel peetakse ekslikult ka ametlikke ja usaldusväärseid infokanaleid valeinfo levitajateks. Seetõttu on oluline kasutada usaldusväärsust kinnitavaid märgiseid ning pakkuda võimalusi info kontrollimiseks.
Millised on tänased head praktikad Lätist, Leedust ja Eestist?
Kõigis kolmes Balti riigis panustavad meediapädevuse arendamisse erinevad organisatsioonid, kes teevad edukat koostööd. Projektikohtumine andis hea võimaluse tutvuda seni kõige paremini toiminud lahendustega.
Lätis jõutakse noorteni teemanädalate, külalistundide ja õppematerjalide kaudu, mis põhinevad eelkõige dialoogil. Õpetamise asemel uuritakse koos noortega, mida nad ise veebis märkavad ja kogevad. Lisaks kasutatakse mitmeid platvorme (NEPLP, drossinternets.lv ja Melnz uz Balta), kuhu on koondatud erinevate organisatsioonide loodud materjalid ja tööriistad.
Osalejad tõdesid ühiselt, et meediapädevuse õpetamisel on jätkuvalt kõige tõhusamad töötoad ja praktilised tegevused, sest ainult materjalide olemasolust sageli ei piisa. Lätis on loodud ka mitmeid mänge, mis aitavad käsitleda meediapädevusega seotud riske, näiteks manipulatsiooni teemaline kaardimäng, meediapädevust tutvustav video lastele ning populismi selgitav õppemäng.
Olulist rolli mängivad ka raamatukogud ja mobiilne noorsootöö. Selle toetamiseks on loodud metoodiline kogumik „Youth and Librarians“, mis sisaldab tegevusi valeuudiste, algoritmide ja teiste digikeskkonna teemade käsitlemiseks.
Leedus keskendutakse tugevalt andmelekete ennetamisele ja digitaalse turvalisuse suurendamisele. Oma ettekannet alustati praktilise harjutusega, mille käigus said osalejad Have I been Pwned abil kontrollida, kas nende e-posti aadress on olnud seotud mõne andmelekkega.
Valeinformatsiooni ennetamisel rõhutatakse vajadust õpetada kriitilist mõtlemist ning oskust märgata sisu tunnuseid, mis püüavad mõjutada emotsioonide, hirmu või sensatsioonilisuse kaudu. Meediakirjaoskuse arendamiseks tegutsevad Leedus mitmed organisatsioonid, kes teevad omavahel aktiivset koostööd.
Huvitava näitena tutvustati õppemängu, mis aitab ära tunda valeinformatsiooni. Samuti jagati kogemusi projektist „Open Your Eyes“, mille käigus osalesid noored koolitustel, lõid ise õppeprotsessi osana valeinformatsiooni näiteid, õppisid mõjutusmeetodeid ära tundma ning esitlesid oma ettepanekuid lõpuks ka parlamendis.
Leedu kogemuse põhjal osutusid kõige tõhusamateks meetoditeks mängud, praktilised harjutused, noorte aktiivne kaasamine, sotsiaalmeediapõhine õppimine, kogemusõpe ja simulatsioonid.
Eesti tutvustas kohtumisel meediapädevuse riiklikku tegevuskava ning erinevate organisatsioonide loodud õppematerjale, tööriistu ja häid praktikaid.
Milliseid tööriistu saab juba täna oma töös kasutada?
Koolituspäevadel pöörati suurt tähelepanu meediapädevuse alusteadmistele. Läti Ülikooli õppejõud Klinta Ločmele ja Velta Skolmeister kasutasid lisaks loengutele palju praktilisi ülesandeid, mis toetasid nii teadmiste omandamist kui ka grupisisest koostööd.
Filmid arutelu käivitamiseks
Dokumentaal- ja mängufilmide abil saab käsitleda seda, kuidas ajalugu ja ühiskonda erinevalt kujutatakse. Näiteks võib kasutada seriaali „Bridgerton“, mille tegevus toimub 19. sajandi Inglismaal, kuid mille tegelaskond peegeldab tänapäevast mitmekesisust.
Arutelu alustamiseks võib paluda noortel hääletada, kas nad eelistavad ajalooliselt täpseid või kaasaegselt tõlgendatud kujutamisviise. See loob hea pinnase erinevate vaatenurkade arutamiseks.
Soovitusi filmiõhtuteks või õppetöös kasutamiseks
Algoritmide mõistmiseks
- „The Playlist: Spotify Untold“
Sotsiaalmeedia ja personaliseeritud sisu mõistmiseks
- „The Great Hack“
- „The Social Dilemma“
Harjutus oma sotsiaalmeediamulli mõistmiseks
- Vaata kolme enim kasutatava sotsiaalmeediaplatvormi sisu.
- Joonista mull ning kirjuta sinna 10–15 teemat, inimest või emotsiooni, mida oma voos kõige sagedamini kohtad.
- Kirjuta mullist väljapoole teemad, millest sooviksid rohkem näha või mis on sinu infoväljast täielikult puudu.
- Arutage paarides, millised on teie mullide sarnasused ja erinevused.
- Mõelge koos, mida saaks teha selleks, et infomull muutuks mitmekesisemaks.
MEME-kultuuri mõistmine
MEME-kultuuri käsitlemisel võib esmalt analüüsida olemasolevaid näiteid ning seejärel luua meeskondades ise meeme etteantud teemadel. Valminud töid saab tutvustada kogu grupile ja arutada nende sõnumit ning mõju.
Millise mulje jätab internet?
Jagunege paaridesse ning otsige kümne minuti jooksul internetist üksteise kohta avalikult kättesaadavat infot, pilte ja videoid. Seejärel jagage esmamuljeid, mis kogutud info põhjal tekkisid.
Harjutuse lõpus arutage ühiselt:
- Kas selline kuvand vastab sellele, kuidas inimene soovib end esitleda?
- Millist infot oleks mõistlik jagada?
- Millist infot mitte?
Meelespea enne postitamist
Koostage noortega ühine kontrollküsimuste nimekiri:
- Kuidas ma ennast esindan
- Kas see info on asjakohane ka aasta pärast?
- Mis võiks olla selle sõnumi kõige negatiivsem tõlgendus?
- Kuidas võiks seda halvimal juhul minu vastu kasutada?

