Skip to main content Scroll Top
Endla 6-18, Tallinn 10142

MTÜ Lastekaitse Liidu tegevust toetab Sotsiaalministeerium

0

Kuidas teha kaasavat loengut lapse õigustest ja kohustustest I–II kooliastmele?

Triin Sooäär
lastekaitse liidu laste- ja noortevaldkonna koordinaator 

Järveküla koolis toimus tervisenädal, mille raames avanes õpilastel võimalus saada teadmisi lapse õigustest ja kohustustest ning nende rollist lapse täisväärtuslikus arengus. Käsitleti teemasid alates oma arvamuse avaldamisest kuni võimalusteni otsida abi nii enda kui ka lähedase mure korral. Loenguid 1.–6. klassidele viisid läbi meie lapse õiguste saadikud Liise Pärn ja Heleri Treit, noorte õiguste teemal esines nende mentor Marta Männiste.

Mida teada lapse õiguste ja kohustuste loenguid luues?

Lapse õigustest ja kohustustest rääkides ei saa jääda pelgalt kinni vaid lapse õiguste konventsiooni lugemisse – see on küll justkui tüvitekst, ent selle mõistmiseks on vaja luua seoseid laste päriseluliste kogemustega. Kõige parem on, kui näited sünnivad koostöös mõne lapsega sellest sihtrühmast, kellele loengut läbi viiakse.

Näiteks ei saa 1. klassi õpilasele tuua näiteid põhikooli lõpueksamite perioodist, sest see on tema jaoks liiga kauge tulevik. Küll aga saab rääkida suurematest tunnitöödest, projektidest või muudest tuttavatest koolikogemustest. Oluline on teha enne loengu läbiviimist veidi eeltööd: uurida, kas koolis kasutatakse kujundavat hindamist, milliseid õppeprojekte korraldatakse ning kuidas õpilased saavad koolielus kaasa rääkida – nii on võimalik igale kooliastmele tuua sobivaid näiteid.

Kuidas muuta loeng mitte kuulamiseks, vaid aktiivseks tunniks?

Kui aulasse kogunevad mitme klassi õpilased, võib ruumipuuduse tõttu olla keeruline rühmatöid läbi viia. See-eest sobivad sellisesse keskkonda hästi liikuvad ja kaasavad ülesanded, mis aitavad õpilastel kogu tunni jooksul aktiivselt kaasa mõelda ning tähelepanu hoida.

Järveküla koolis kasutati loengutes selleks mitmeid erinevaid tegevusi. Nii lapse õiguste kui ka kohustuste teemal said õpilased esmalt oma mõtteid paarilisega arutada. Lapse õiguste tutvustamisel vaadati kõigepealt lapse õiguste ABC-d käsitlevat videot, mille järel esitasid moderaatorid erinevaid väiteid. Õpilased pidid otsustama, kas tegemist on lapse õigusega või mitte: kui vastus oli jaatav, tuli hüpata, vastupidisel juhul kükitada. Pärast iga väidet selgitasid lapse õiguste saadikud teemat täpsemalt ja tõid juurde elulisi näiteid.

Abi otsimise teema sidumiseks kasutati Lasteabi infomaterjale, kus õpilased valisid postritelt end enim kõnetava ning selgitasid oma valikut paarilisele. Lisaks tutvustati võimalusi, kuidas Lasteabiga ühendust võtta ning viidati nende sotsiaalmeediakanalitele, kus jagatakse praktilisi nõuandeid vaimse tervise toetamiseks.

Õigused ja kohustused käsikäes

Lapse õigustest rääkides ei saa unustada, et iga õigusega kaasneb ka kohustus. Seejuures tasub tuua lastele näiteid, mis on neile arusaadavad ja meeldejäävad. Näiteks tähendab õigus haridusele ühtlasi kohustust osaleda õppetöös ja anda endast parim. Samuti on kasulik anda õpilastele võimalus koos paarilisega ise õiguste ja kohustuste vahelisi seoseid leida, sest ise sõnastades ja arutledes jäävad need paremini meelde.

Õigustest ja kohustustest rääkides saab esile tuua ka selle, et lastel on erinevad võimalused. Kõigil ei ole ligipääsu samadele huvitegevustele ning mõnel lapsel võivad olla kodused kohustused või transpordipiirangud – sellised arutelud aitavad arendada empaatiat ja mõistmist.

Hea sissejuhatus on siinkohal sotsiaalkindlustusameti video “Mul on õigus”.

Arvamuse avaldamine kui oluline oskus

Julgus avaldada arvamust on oluline samm ühiskonna suunas, kus iga laps tunneb, et teda kuulatakse, ta saab kaasa rääkida ning pakkuda probleemidele lahendusi. Juba loengu esimeses pooles said õpilased arutleda selle üle, miks on oma arvamuse avaldamine tähtis. Selleks tuli valida slaidilt sobiv vastusevariant ning tõsta üles nii mitu sõrme, milline number oli vastuse juurde märgitud.

Lisaks tasub arvamuse avaldamise teema juures rääkida sellest, kuidas saavad lapsed koolis kaasa rääkida ja oma mõtteid jagada. Meie lapse õiguste saadikud jagasid selleks oma kogemusi erinevatest projektidest, tegevustest ja algatustest, sest just isiklikud kogemuslood jäävad kuulajatele kõige paremini meelde.

Tagasiside on õppimise osa

Loengu lõpus on oluline pakkuda võimalust tagasisideks. See annab väärtuslikku infot koolitajatele, kuid samal ajal võimaldab ka osalejatel oma arvamust väljendada. Praktilisteks lahendusteks on näiteks QR-kood, mis viib anonüümse küsimustikuni või link, kus õpilased saavad tagasisidet anda hiljem koduse ülesandena.

Oleme oma küsimustikes kasutanud ka emotikone emotsioone mõõtvate küsimuste juures, sest nii mõnelgi juhul võib see aidata emotsioone paremini väljendada.

Järveküla kooli õpilaste tagasiside oli valdavalt positiivne: loengut peeti põnevaks ja informatiivseks. Eriti jäid meelde videod ja liikumismängud. Näiteks tõid õpilased välja:

„Mäng, kus me hüppasime, et valida, kas väide on õige või vale. See meeldis mulle, kuna tavaliselt peame lihtsalt istuma terve loengu.”

„Kui räägiti, millised õigused lastel päriselt on.”

„Instagrami postituste vaatamine oli naljakas ja tegi ruumi rõõmu täis.” (Selgitus: lapse abistamise arutelud olid Lasteabi Instagrami postitustest)

Laste ettepanekuid ja lahendusi

Lisaks tagasisidele ja aruteludele andis loeng hea võimaluse kuulata ka seda, milliseid ideid ja lahendusi lapsed ise erinevatele teemadele pakuvad. Õpilastelt küsiti mõtteid tulevaste konkursside kohta ning saadi mitmeid sisukaid ettepanekuid selle kohta, millistes ettevõtmistes nad ise sooviksid osaleda. Sageli mainitud joonistamiskonkursi kõrval toodi välja näiteks koomiksikonkurss, sest selle kaudu on võimalik paremini edasi anda ka tegelaste iseloomu ja lugu. Samuti pakuti välja suur plakatikonkurss, kus joonistused oleksid osa terviklikust loovlahendusest, ning rõhutati soovi osaleda erinevates põnevates loovülesannetes.

Sarnane avatud arutelu toimus ka sotsiaalmeedia ja nutiseadmete teemal. Keelamise asemel pakkusid õpilased välja mitmeid praktilisi lahendusi, mis aitaksid paremini toime tulla sealsete probleemide ja ohtudega:

  • rohkem suhtlemist sõpradega;
  • vastastikune viisakus;
  • nutiseadmete kasutamise piiramine;
  • taskukohasemad huvitegevused;
  • turvalisemad ja lapsesõbralikumad rakendused;
  • parem ettevalmistus keerulistes olukordades toimetulekuks.

Vaata lapse õiguste saadikute slaidiesitlust lapse õigustest ja kohustustest siit.

0

Uued postitused

tik ava

Märtsikuu viimasel päeval viisid meie lapse õiguste saadikud Tallinna Inglise Kolledžis läbi mängulised töötoad 1.–4. klasside õpilastele, õpetades neile, kuidas igaüks saab maailma paremaks muuta. Läbi arutelude, rollimängude ja praktiliste harjutuste said lapsed teada, kui olulised on hoolivus, sõnade mõju ja aktiivne osalemine ühiskonnas.

1
sam

Märtsi keskpaigas toimus Türi kultuurikeskuses Järvamaa noortekonverents „Homme algab täna 2.0“, mis tõi kokku 150 noort üle maakonna. Teistmoodi koolipäeval said noored osa kaasavast maailmakohviku formaadist, mis keskendus aruteludele ja aktiivsele osalusele. Päeva jooksul jagasid noortele inspiratsiooni ja teadmisi Christin-Amani Kiivikas, Pille Kriisa, Emily J, Kelli Sevilla Kook, NOËP ja säm.

0
Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.