Lastekaitse Liidu poole pöördub igapäevaselt nõu ja abi saamiseks palju murelikke lapsevanemaid. Sagenenud on pöördumised, milles kirjeldatakse lahku läinud vanemate muresid lastega suhtlemisel ja lastega seotud asjaajamistel.
Lahkuminekud on üldjuhul väga keerulised kõigile osalisetele ning oluline on, et lapsed oleksid selles protsessis prioriteetsed. Lahkumineku korral kaugenevad lapsevanemad üksteisest, kuid väga tähtis on seejuures mõista, et lastel peab olema võimalus edasi suhelda oma mõlema vanemaga. Keeruliste olukordadega toimetulekul ei tasuks karta abi otsida – toeks ja abiks võivad olla lähedased või igapäevaselt selle alaga tegelevad spetsialistid.
Meie soov on, et käesolev artikkel oleks abiks ja toeks lahkuläinud peredele, kes ei tea kuidas keeruliste peresuhetega hakkama saada, kuhu abi saamiseks pöörduda ning millised võimalused ja toetavad teenused olemas on.
Lapsed lahkumineku keskel
Keeruliste lahkuminekute puhul võivad lapsed hakata ennast süüdistama vanemate lahutamises. Lapsed, kes on pealt näinud vanemate tuliseid vaidlusi ja üksteise süüdistamisi, on sisemiselt väga katki ning terve nende teadaolev maailm kukub kokku. Nad on harjunud elama oma turvalises maailmas, kus olid alati kohal mõlemad vanemad ning lahkumineku järgselt äkitselt on nad üldjuhul elama jäänud vaid ühe vanemaga.
Nähes ja kuuldes oma vanemaid üksteist mustamas ja süüdistamas võib lastel tekkida lojaalsuskonflikt ja nad tunnevad just kui peaksid ühe oma vanema valima. Kahjuks tuleb ka ette olukordi, kus vanemad asetavadki oma lapsed fakti ette ja käsivad neil valida kumma vanemaga oma edasise elu veedavad. Sellistesse olukordadesse aga ei tohiks mitte mingil juhul lapsi asetada ja neile tuleb säilitada võimalus alati suhelda mõlema oma vanemaga edasi. Lapsed vajavad hädasti oma vanemaid ka pärast lahkuminekut ning lastes tekitab turvatunnet teadmine, et mõlemal vanemal on endiselt oluline roll nende elus kanda.
Lahkumineku järgselt on laste heaolu huvides äärmiselt oluline, et lapsevanemad suudaksid omavahel lastega seotud küsimustes rahumeelselt ja heasoovlikult edasi suhelda. Lahkuläinud vanemate suhtlus ja asjaajamine ei tohi käi läbi laste. Paraku tuleb ette olukordi, kus lapsevanemad ei taha ega suuda omavahel ilma konflikti sattumata suhelda, ollakse üksteist erinevates suhtluskanalites ära blokeerinud või lihtsalt teadlikult edastatakse teateid vaid laste kaudu. Näiteks saadab ema lapsele sõnumi, et öelgu ta isale, et isa ostaks lapsele uued kummikud ja viiks need homme lasteaeda. Selline suhtlusviis paneb lapse liialt suure pinge alla ning lapse ei pea ega tohi olla lapsevanemate omavahelise suhtluse vahendaja.
Kui lapsevanemate omavaheline suhtlus puudub või on niivõrd halb, et lapsi puudutavates küsimustes on võimatu üksmeelele jõuda, tasub kindlasti abi otsida. Mida varem abi otsitakse ja positiivne vanemlus taastatakse või luuakse, seda kergem on ka lastel lahkuminekuga toime tulla. Lapsevanemate paarisuhe võib olla jäädavalt purunenud, kuid lapsevanemateks jäädakse siiski ühiselt – seega on oluline laste heaolu huvides ühiselt positiivse vanemluse suunas ka pingutada.
Kõikide otsuste tegemisel tasub siinkohal silmas pidada laste huve ja õiguseid! Kui ei tea päris täpselt milline otsus mingis olukorras vastu võtta, tasub alati mõelda, et mis oleks lastele parim selles olukorras. Oluline on laste arvamust küsida ja neid kuulata. Siinkohal tasub meeles pidada, et lapse soov ei pruugi alati olla see, mis on talle parim. Näiteks võib laps isaga kahekesi olles öelda, et soovib vaid isaga olla ja ema juuresolekul soovida täpselt vastupidist. Seega võivad lapsed olla kergesti mõjutatud ja vastata seda, mida nad arvavad, et küsija neilt teada soovib, mitte seda, mida nad tegelikult arvavad. Väikesed lapsed aga ei peagi oskama vastata väga suurtele ja nende elu oluliselt puudutavatele küsimustele, see tähendab, et last ei tohiks panna valiku ette kumma vanema ta valib ja kelle juures elada soovib. Lahkumineku järgselt peaks lapse turvaline ja teadaolev elukorraldus jääb võimalikult sarnaseks eelnevaga. Lapsele tekitab ainuüksi lahkuminek ise suurt vaimset pinget ning kui ta lahkumineku järgselt viiakse eemale tema senisest turvalisest kodust, ta peab maha jätma kõik sõbrad, tuttavaks saanud tänavad ja mänguväljakud ning ka ühe vanema, siis mõjutab selline olukord lapse vaimset stabiilsust väga olulisel määral. Lapsel võib olla keeruline kohaneda, uusi sõpru leida, koolis või lasteaias keskenduda ja oma tunnetega hakkama saada.
Mida teha kui üksmeelele ei jõuta?
Olukorras, kus lapsevanemate omavaheline suhtlus on niivõrd keeruline, et omavaheliste kokkulepeteni jõudmine tundub lootusetu, tasuks kindlasti abi otsida väljaspoolt. Nõu ja abi saamiseks võiks pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötajate kontaktid leiab elukohajärgse linna, linnaosavalitsuse või valla koduleheküljelt, sotsiaalosakonna alajaotusest. Paljudes omavalitsustes võivad Lastekaitsetöötajad olla ümber nimetatud ka kui laste heaolu spetsialistid.
Lastekaitsetöötaja saab olla perele toeks ja abiks; aidata leida ja suunata osapooli toetavate teenusteni; olla erapooletu kõrvalseisja, kelle juuresolekul lapsevanemad olulisi lastega seotud kokkuleppeid sõlmida saavad ja veel palju muud. Lastekaitsetöötaja kuulab ära kõigi osapoolte seisukohad ja selgitab välja laste arvamuse.
Abi võib olla ka perelepitusest, mis aitab vanematel säilitada positiivseid vanemlussuhteid ja luua toimivaid kokkuleppeid lastega seotud küsimustes. Perelepituse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja seetõttu sellest ka kinni peavad. Eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima! Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta. Perelepituse kohta saab rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt järgneval lingil.
Kõigis lapsi puudutavates küsimustes on abi ja nõu saamiseks võimalik pöörduda ka Lasteabi poole. Lasteabi infotelefon vastab ööpäevaringselt ning sellele võivad helistada nii lapsed kui täiskasvanud. Lasteabiga saab ühendust helistades telefoninumbrile 116 111, kirjutades e-kirjaga aadressile info@lasteabi.ee või võttes Lasteabiga ühendust nende kodulehel oleva vestlusakna kaudu. Lasteabile saab ka saata teateid võimalike abivajavate laste kohta, soovi korral tagatakse teie anonüümsus. Lasteabi kodulehel, www.lasteabi.ee, leidub hulgaliselt kasulikke abimaterjale nii spetsialistidele, lapsevanematele kui ka lastele endile.
Keerulistel eluhetkedel on oluline pöörata tähelepanu ka vaimse tervise toetamisele. Abi võivad vajada nii lahkuläinud lapsevanemad kui selle keerisesse sattunud lapsed. Oma piirkonna vaimse tervise toetamisvõimaluste ja teenuste kohta oskab rohkem infot anda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Abi saamiseks võib ka pöörduda MTÜ Peaasjad poole, kes pakub hulgaliselt erinevaid võimalusi enda toetamiseks. MTÜ Peaasjad kodulehel www.peaasi.ee on kasulikke materjale paljude erinevate probleemidega toimetulekuks, võimalus osaleda e-nõustamisel ning 16-26 aastastel noortel on abi saamiseks võimalus osaleda noortenõustamisel.
Lapsed kohtuvaidluse keskel
Lahku lähevad lapsevanemad üksteisest, kuid lapsevanemateks jäädakse siiski ühiselt ja seetõttu on endiselt oluline, et vanemad oleksid võimelised laste huvides edasi suhtlema ja ühiseid kokkuleppeid sõlmima. Laste vaatenurgast lähtudes on alati eelistatud kui lapsevanemad suudavad omavahel lastega seotud kokkuleppeid omavahel sõlmida ja ühel meelel olla, kuid paraku on aastatega üha suurenenud siiski ka kohtusse pöördujate hulk.
Kohtusse pöördutakse erinevates küsimustes, näiteks ühise hooldusõiguse muutused, elatisevaidlused ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise soov. Lahkuläinud vanematel on endiselt ühine hooldusõigus laste üle ning harv ei ole olukord, kus lapsi soovitakse nö pooleks teha, ehk nõutakse jäika 50-50 suhtluskorda. Kohtul ja erinevatel seotud osapooltel tuleb sellistes olukordades välja selgitada, kas jäik lapsega suhtluse pooleks jagamine tõepoolest ka on lapse huvides. Enamik lapsevanemaid ei kujutaks enda elu ette pidevalt seljakotiga erinevate kodude vahet rännates, kuid ometi nõutakse seda lapselt. On ka tulnud ette olukordi, kus 50-50 suhtluskord tähendab lapsele iganädalaselt mitmeid tunde autosõitu ühest Eesti otsast teise, kahes lasteaias paralleelselt käimist ja suurt segadust selles osas, kus tema päris kodu siis ikkagi on. Perekonnaseadus § 143 sätestab, et igal lapsel on õigus suhelda isiklikult oma mõlema vanemaga ning igal lapsevanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega peab läpasel säilima võimalus suhelda mõlema oma vanemaga ka lahkumineku järgselt.
Olukorras, mil vanematevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse, on ka lapsed menetluse osapooleks ning seetõttu on ääretule oluline, et lapsed oleksid teadlikud olukorrast mis nende ümber toimub. Lastele tuleb nende vanust ja arengutaset arvesse võttes selgitada mis parajasti toimub, mida nendelt oodatakse ning kuidas see kõik neid mõjutab. Igal lapsel on seadusest tulenev õigus olla ära kuulatud küsimustes, mis neid otseselt puudutavad. Lapse arvamuse, soovide ja arenguvajadustega tuleb arvestada, kuid last ei tohi kindlasti sundida oma arvamust avaldada ega panna teda valiku ette kumma vanema ta valib. Kohtumenetluses on oluline meeles pidada ka seda, et lapse enda arvamus ei pruugi alati olla lapse parim huvi. Lapse parima huvi väljaselgitamine on lastega seotud menetluste kõige olulisem osa. Olulised ei ole mitte vanemate soovid ja nõudmised, vaid see mis on päriselt laste huvides ja kuidas laste õigused oleksid kaitstud.
Igal lapsevanemal on kohustus ülalpidada oma alaealist last, samuti ka last, kes täisealisena omandab haridust erinevates õppeastutuses kuni 21-aastaseks saamiseni. Lahkukäinud vanematel tuleb ühiselt kokku leppida lapse ülalpidamisega seonduv, määrates muuhulgas viisi ja ajavahemiku. Lapse vahelduv kodu ei tähenda automaatselt seda, et kumbki vanem ei peaks elatist maksma. Oluline on vaadata lapsele tehtavaid kulutusi proportsionaalselt. Laste jaoks on parim kui mõlemad vanemad panustavad laste kasvatamisse ühiselt ja omavahel sõlmitud kokkulepped toimivad. Reaalsus aga tihti ei ole nii ideaalne ja elatisvaidlustega pöördutakse ka kohtu poole.
Perekonnaseadus § 116 kirjeldab, et lapsevanematel on oma alaealiste laste suhtes ühine hooldusõigus ehk võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Olukorras, kus lapsevanemad ei suuda lastega seonduvates küsimustes kokkuleppele jõuda, võib kohus anda otsustusõiguse ühele vanemale. Seda näiteks olukorras kus vanemad ei suuda saavutada kokkulepet lapse koolivaliku osas. Sellisel juhul võib kohus anda lapse haridusküsimustes otsustusõiguse ühele vanemale ja temal on seeläbi õigus üksi otsustada lapse koolivaliku üle. Sarnaselt võib kohus anda otsustusõiguse ühele vanemale näiteks lapse elukoha määramise küsimustes vms.
Kohus võib ka vanema hooldusõigust piirata, peatada või täielikult ära võtta. Lapsevanematel, kes elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel ühise hooldusõigusega oma alaealiste laste üle jätkata, on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult talle üle.
Sageli tuleb ette, et kohtumenetluses soovitakse rangelt paika panna lapse ja vanemate vaheline suhtluskord. Olukorras, kus kohus määrab kohtulahendiga täitmisele kuuluva suhtluskorra, on tõenäoliselt eelnenud hulgaliselt ebaõnnestunud kohtuväliseid kokkuleppeid lapsevanemate vahel. Alati on laste huvides see, kui vanemad jõuavad kohtuväliselt omavahelisele kokkuleppele, kuid reaalses maailmas tuleb palju ette ka selliseid juhtumeid, kus vanematel ei jää muud üle kui pöörduda kohtu poole palvega kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord.
Sagenenud on ka olukorrad, kus ka kohtu poolt määratud suhtluskorda ei täideta ning hoolimata kohtulahendist ei luba üks vanem lastel teise vanemaga kohtuda. Sellised olukorrad on ääretult murettekitavad, sest ühelt poolt rikutakse selliselt täielikult laste õiguseid ja sellega võib kaasneda laste täielik võõrdumine eemalviibivast vanemast. Lastel on õigus suhelda isiklikult oma mõlema vanemaga ning üks vanem ei tohi takistada sellist suhtlust. Lapsega kooselav vanem peab lapse ette valmistama ning tegema kõik endast oleneva, et laps teise vanemaga suhtleks, kuid suhtluskorra täitmisel tuleb alati lähtuda ka lapse soovist ning eelkõige lapse huvist.
Advokaat annab nõu
Küsisime Eesti Advokatuuri liikmelt ja Advokaadibüroo Concordia advokaat Helen Häälelt mida teha ja kust abi saada sellises olukorras, kus kohtu poolt määratud suhtluskorda ei täideta ja eemalviibival vanemal puudub võimalus oma lastega suhelda.
Helen Hääl juhib tähelepanu, et kõigepealt tuleb vaadata, millal kohtumäärus lapsega suhtluskorra kehtestamiseks on tehtud ning eristada kahte „ajajärku“ – kas lahend on tehtud enne või pärast 01.09.2022.a.
„Vanemad suhtluskorra määrused“
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse
§ 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust.
Kuni 31.08.2022 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 563 järgi tuleb vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus. Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563 lg 8 järgi alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
Seega on vanem kohustatud enne vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks täitemenetluse alustamist läbima kohtuliku lepitusmenetluse.
Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav (vt RKTKm 17.12.2023, 3-2-1-4-13, p 61).
Seega kui lapse suhtluskord määrati kindlaks enne 01.09.2022.a ning tegemist on lõpplahendiga (mitte esialgse õiguskaitse määrusega), siis ei ole võimalik täitemenetlust enne alustada kui on läbitud kohustuslik lepitusmenetlus TsMS § 563 lg 8 alusel. VT selle kohta ka RK 19.02.20 määrus nr 2-17-13244 p 16.1.
Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks saab TsMS § 563 lg-st 8 tulenevalt alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). Seega saab lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist.
Lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral peab kohus väljastama määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ning märkima sunnivahendid, mida kohtutäitur võib teise vanema suhtes rakendada. Seega saab lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist.
„Uuemad suhtluskorra määrused“.
Alates 01.09.2022 kehtiv TsMS § 5621 lg 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Seega alates 01.09.2022 näeb seadus (TsMS § 5621 lg 1) ette suhtluskorda sunnivahendid. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse.
Enne 01.09.2022 määratud suhtluskorda seadus sunnivahendeid tagasiulatuvalt ette ei näe. Samas näeb alates 01.09.2022.a kehtima hakanud uus kord ette, et vanemad on kohustatud läbima perelepituse enne suhtluskorra avalduse esitamist kohtule ning kohus menetleb avaldust peale perelepitaja poolt lepituse edutuse tõendi väljastamist. Nimelt TsMS § § 5601 lõike kohaselt tuleb kohtule koos suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega esitada riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta.
Kokkuvõtvalt
Kõigepealt tuleb jälgida, millal kohus suhtluskorra kindlaks määras, kas enne või pärast 01.09.2022.a. Kohtumääruse rikkumise korral ning juhul kui kohus on kas määranud lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral sunnivahendid või määrus on automaatselt sundtäidetav (alates 01.09.2022.a), saab vanem, kelle osas kohtumäärust rikutakse, esitada avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
Kuhu siis pöörduda?
- Vaimse tervise tugi
Lahkumineku järgselt on tõenäoliselt kannatada saanud nii lapsevanemate kui laste vaimne tervis ja selleks, et säilitada täisväärtuslik elu ka lahkuminekule järgneval ajal on vajalik pöörata erilist tähelepanu vaimsele tervisele. Kohad, kuhu abi saamiseks pöörduda: - Vanemlus ja lastega seotud küsimused
Lastega seotud küsimustes, mis vajavad kõrvalist pilku ja abi, tuleks pöörduda oma ala spetsialistide poole, kes saavad toeks olla ja soovitada toetavaid teenuseid või programme, et teha lastega seotud küsimustes parimad otsused.- Lastekaitsetöötaja – nõu ja abi saamiseks saab pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötajate kontaktid on leitavad elukohajärgse linna või valla kodulehelt.
- Lasteabi – annab nõu ning arutleb lastega ja lapsevanemaks olemisega seotud küsimustes, võtab vastu teateid abivajavast lapsest. Lasteabiga saba ühendust helistades telefoninumbril 116111 (24h), kirjutades e-kirjaga aadressile info@lasteabi.ee või võttes Lasteabiga ühendust läbi kodulehel oleva vestlusakna aadressil www.lasteabi.ee
- Perelepitus – perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped. Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta. Rohkem infotVaata lisaks perekonnaõiguse vandeadvokaadi Katrin Orava nõuandeid, kuidas suhte lõppemisel kokku leppida edaspidine lapsega suhtlemine või mida teha olukordades, kui see ei toimi.
- Juriidilised küsimused ja kohus
Lastekaitse Liit pakub koostöös Eesti Advokatuuriga tasuta õigusnõustamist projekti “Hea nõu lastega peredele” raames. Nõustamine toimub telefonitsi, vastavalt vajadusele kas eesti või vene keeles ning kestab orienteeruvalt 30 minutit.
NB! JUUNI – AUGUST SEOSES ADVOKATUURI SUVEPUHKUSTEGA NÕUSTAMISI EI TOIMU! Juhul kui teil on soov tulevastele nõustamisele registreeruda, palun võtke meiega augusti keskpaigas taas ühendust.- Tasuta õigusnõu võimalust pakub Õigusbüroost Hugo Legal. HUGO.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Tasuta õigusnõu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 2000 eurot.
- Tallinna linna elanikel on võimalik küsimusi esitada ka Eesti Juristide Liidu kaudu tudengist praktikandile
Rohkem infot kohtusse pöördujale saab leida Eesti kohtute kodulehelt.
0