Õppeaasta jooksul on lapsed sageli ümbritsetud eakaaslastest rühmas ning klassis. See moodustab suure osa nende sotsiaalsest kogemusest, mõeldes lastehoius, -aias ning koolis veedetavale ajale. Ka siis, kui lapse täiendavad või peamised sõprussuhted jäävad väljaspoole haridusasutust, muutub suve saabudes senine sotsiaalne aktiivsus. Märka, kas sinu laps saab ka suvel sobival määral ning moel kaaslaste ning sõpradega suhelda või tunneb ta end ehk üksikuna ning vajab selleks võimaluste leidmisel tuge.

Järgnevalt leiad mõtteid lastevaheliste suhete tähtsusest ning toetamisest ja mõned meelespead suvevaheajaks.

Laps ja suhted

Lapsed vajavad elus hakkamasaamiseks ning positiivseks arenguks häid kaaslasi ja sõpru. Hoius, lasteaias ning koolis moodustub lastegrupp paljuski juhuslikkuse alusel, enim vastavalt laste vanusele või elukohale. Lastekollektiivides on heaks tavaks põhimõte, et kõigiga ei pea ega saa olla parim sõber, küll aga saab ning peab olema hea kaaslane. Niipea, kui lastest saavad igapäevase eakaaslaste kollektiivi liikmed, tuleb täiskasvanutel laste omavahelistele suhetele tähelepanu pöörata, et grupis valitseks salliv kultuur, kus oleks ruumi omada erinevaid arvamusi, kogeda kuuluvustunnet ning luua sõprussuhteid.

Selleks, et headest suhetest rõõmu tunda, ei pea sõpru olema palju, küll aga on oluline, et suhted oleksid turvalised ning põhineksid hoolivusel ning austusel. Vanemana on võimalik lapse sõprussuhete loomist ning hoidmist mitmel moel toetada, alustades kõige esmasest ehk isiklikust eeskujust ning suhtest enda ja lapse vahel. Viis, kuidas vanem suhtub oma lapsesse, temaga suhtleb, kokkuleppeid sõlmib, kuulab ning hoolivust väljendab, peegeldub sageli selles, kuidas laps ise koduväliseid suhteid loob ja hoiab. Hoolivusel, austusel ning avatud suhtlusel põhinev vanemlussuhe on esmaseks hooandjaks, et toetada lapse võimekust luua sõprussuhteid ka eakaaslastega.

Seal, kus inimesed omavahel suhtlevad, võib tekkida paratamatult ka erimeelsusi ja konflikte. Lapsevanemana on oluline mõista, et mitte iga negatiivne teguviis pole kiusamine. Sõbralik nokkimine ja naljatlemine ning pisikonfliktid on loomulik suhete osa, mille käigus lapsed saavad õppida konflikte lahendama, enda piire märkama ning nende hoidmise eest seisma. Sellised oskused tulevad aga pisitasa ning vajavad eriti algusjärgus täiskasvanute tuge ja suunamist.

• Kõikjal, kus inimesed koos, tekib hierarhia. Osadele lastest sobib eestvedaja roll väga, teised aga eelistavad ideedega kaasa minna, ise juhirolli võtmata. Oluline on jälgida, kas laste suhetes toimub positiivne domineerimine, kus igal lapsel on võimalus olukordi mõjutada ning tegevustes kaasa lüüa.
• Negatiivse domineerimise korral võib märgata lapsi, keda ühistegevustest tõrjutakse või kelle arvamust ei võeta kuulda. Domineeriva lapse vanem peaks sellele tähelepanu pöörama, toetades lapse enesekindluse ning juhtimisoskuse kõrval ka austust, teistega arvestamist ning meeskonnatööd. Vanem, kelle laps suhetes juhirolli ei eelista, saab toetada lapse enesekindlust ning õpetada julgust seada oma piire. Lühikesest ja konkreetsest “Stopp!” või “Lõpeta!” sageli piisab, et soovimatu tegevus peatataks.
• Kiida last, kui ta sinuga konfliktidest või kiusamisest räägib. Rõhuta, et enda eest seismine on julge tegu ning selliselt on võimalik asuda lahendusi leidma.
• Selgita lapsele, et konflikti teine või teised osapooled ei pruugi olukorda näha samal moel – me kõik kogeme olukordi erinevalt. Nii nagu sina kuulad last, julgusta last ka oma kaaslasi ja sõpru kuulama, et püüda neid mõista.
• Kuuldes, et mõni sinu lapse sõber, kaaslane või sinu laps ise on käitunud lubamatult, keskendu lahendustele, mitte süüdlase otsimisele. Jälgi oma kõnes, et räägiksid alati lubamatust või halvast teost või käitumisest, mitte lapsest endast. Seejuures väldi lapse kuuldes kellegi negatiivset kommenteerimist – vastasel juhul peegeldub see lastevahelistesse suhetesse.

Laps ja suvevaheaeg

Suvevaheaeg toob lisaks soojale ilmale kaasa oodatud vabaduse õppeaasta rutiinist välja saada – olla rohkem ise oma aja ning tegevuste kavandaja ning lihtsalt puhata. Perioodil, mil laps veedab senisest rohkem aega omapäi, on oluline pakkuda toetust, mis oleks eakohases tasakaalus senise turvalise rutiini ning suvega kaasneva spontaansuse vahel. Selliselt saab laps kogeda otsustusvabadust ning ise oma aega ja tegevusi kavandada, säilitades seejuures ka turvatunde ning selgust loovad kokkulepped ja piirid.

• Säilitage päevakava, kus on kindel koht piisaval unel, regulaarsel ja tervislikul toitumisel ning ka liikumisel ja värskes õhus viibimisel.
• Suveks või ka üksikuks päevaks plaane tehes jagage omavahel aegsasti mõtteid – see loob lapse jaoks pidepunkti, mille ümber muud aega ning tegevusi kavandada.
• Sõlmige lapsega kokkuleppeid seoses suveperioodi rutiinide, liikumiste ja tegevustega. Laps, kes on saanud õiguse ühistes kokkulepetes ise kaasa rääkida, peab tõenäolisemalt neist ka enam kinni. Vanemale annab see omakorda hea võimaluse pöörata tunnustavat tähelepanu kokkulepetekohasele käitumisele.
  Hea meelespea on: positiivne märkamine, toetus, julgustus ning kiitus aitavad lapsel tunda end väärtustatuna ning see peegeldub tema edasises käitumises. Eriliselt toetavad on kirjeldavad ning pingutusele ning protsessile suunatud kiitused.
• Usalda oma lapsele mängudes ja toimingutes roll, mis lubab tal tegevust juhtida ning otsustada selle suund ja sisu. Sisene julgelt tema mängude maailma – see toetab teie omavahelisi suhteid ning lapse positiivse minapildi arengut.
• Ärge seejuures kartke igavust! Igavus ei ole mitte ainult lubatud, vaid võib kiires elutempos olla isegi värskendav ning kasulik. Võta appi oma meeled ja tundemaailm ning avasta koos lapsega, kuidas igavusele tuul alla teha. Mida kõike võib koos kuulata, vaadelda või avastada!
• Loo lapsele võimalusi kaaslaste ning sõpradega kohtumiseks – mänguväljakul või külas, suvises lastelaagris või huviringis. Lapsed sõlmivad sõprussuhteid küll sageli spontaanselt, aga tõukeandjaks võivad olla ka täiskasvanud, kes loovad selleks soodsaid tingimusi.

Mis aga kõige tähtsam: ole lapse jaoks ise olemas.
Kuula oma last – tunne huvi, märka, toeta ja tunnusta!