29. aprillil 2024 esitasid 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni Lastekaitse Liidu eestvedamisel Riigikogule ühise pöördumise ettepanekuga nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta see riiklikuks pühaks.
Möödas on enam kui kaks aastat ja selle aja jooksul on eelnõu läbinud vaid esimese lugemise. Samal ajal on algatatud üle 300 uue eelnõu ning mitmed neist on juba ammu lõpuni menetletud.
Ometi kuuleme pidevalt, kuidas lapsed ja pered on meie ühiskonna kõige suurem väärtus. Aga väärtused ei väljendu ainult sõnades, vaid tegudes, otsustes ja prioriteetides. Kui lapsi puudutav algatus kogub kaks aastat riiulil tolmu, siis kui oluline see teema meie rahvaasemikele tegelikult on?
1. juuni nimetati rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks 1949. aastal eesmärgiga kaitsta lapsi tööjõuna ärakasutamise eest. See oli teise ajastu vajadus ja tänaseks on algne idee minetanud oma olulisuse. Aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev – riiklikult tähistatav pidupäev. Me tähistame emadepäeva, isadepäeva ja vanavanemate päeva. Ent kus on päev, mis kuulub lastele?
Nimetus lastepäev on tänapäeval paremas kooskõlas nii päeva sisuliste eesmärkide kui ka ÜRO põhimõtetega – tähistada iga last ja tema õigusi. Lastepäeva keskmes on lapsed, samas kui „lastekaitsepäev“ jätab nad pigem kõrvalisse ja passiivsesse rolli. See on soojem, kaasavam ja kõigile arusaadavam nimetus, mis toob paremini esile laste tähtsuse ühiskonnas.
Kuna laste vaimset tervist mõjutavad suurel määral peresuhted ja usalduslik kontakt oma vanemate ja teiste oluliste täiskasvanutega, peame oluliseks muuta 1. juuni vabaks päevaks. UNICEFi värske raport näitab, et üheski teises Euroopa riigis ei ole laste ja noorte vaimne heaolu nii kehv kui Eestis. Noorte suitsiidsus on murettekitavalt kõrge. Eesti lapsed vajavad rohkem aega oma vanemate ja lähedastega.
1. juunil toimub üle Eesti hulgaliselt lastele suunatud tasuta üritusi, kuid väga sageli peavad vanemad samal ajal tööl olema. Riiklik püha annaks võimaluse tähistada seda päeva koos perega – ka neil lastel, kelle peredel ei ole muidu selleks aega või võimalusi.
Eesti lapsed väärivad enamat kui ilusaid kõnesid kord aastas. Lastepäeva riiklikuks pühaks kuulutamine väärtustab lapsi, toetab põlvkondadeüleste suhete tugevdamist ning annab selge sõnumi, et laste hea käekäik on Eestis oluline.
Küsimus on valikus: kas laste heaolu on tõesti prioriteet või jääb see edasi vaid sõnadesse? Riigikogul on praegu väga selge võimalus. Mitte midagi uut välja mõelda, vaid viia lõpuni üks algatus, mis on juba laual olemas. Kinkida lastele päev, mis kuulub neile.
Üldkogu 29. mai 2026
MTÜ Lastekaitse Liit
