Noorte toetamine on olnud oluline juba aegade algusest. Saadikutena on meil võimalus arutada eakaaslastega teemadel, mis on meie jaoks olulised ja kriitilised. Juba aasta alguses avanes meil imeline võimalus luua algusest lõpuni töötuba, mis keskendus noorte arvamuse avaldamisele. Miks on noorte hääled olulised? Kuidas oma arvamust väljendada ja silmaringi avardada? Nendest küsimustest lähtudes sündiski töötuba „Kuidas avaldada arvamust?“.

Esimene võimalus seda teemat jagada oli Anija valla karjääripäeval Kehra Gümnaasiumis, kus töötuba viidi läbi 8.–12. klasside õpilastele neljapäeval, 22. jaanuaril. Ettevalmistused tegime koos oma tiimiga – Meribeli, Mia-Mai, Ly ja Heleriga –, kellest viimane viis töötoa karjääripäeval ka läbi.

Umbes paar nädalat enne töötuba alustasime planeerimise ja visiooni loomisega: milline peaks töötuba välja nägema ning mida on just see, mida noored peaksid teadma. Jagasime tiimi vahel ära erinevad ülesanded, sealhulgas slaidiesitluse, töölehtede, lipikute ja küsitluste koostamise, ning panime paika koosolekute ajad, et kõigil oleks võimalus oma panus anda. Pärast ajurünnakut oli suur osa juba paigas – ajakava, tegevused, lähenemine ning ka murekohad, millele tuli rohkem tähelepanu pöörata. Edasi keskendusime detailsemalt üksikutele punktidele ja otsisime lahendusi, mis sobiksid teemaga ning toetaksid töötoa eesmärki.

Üheks oluliseks küsimuseks oli, kuidas noori töötoas aktiivselt kaasata. Selleks lõime lihtsa ja visuaalselt selge kujundusega töölehed, mida täideti gruppides, ning suunasime noori aruteludele. Lisaks jagasime õpilastele „infolipikuid“, kust nad saaksid hiljem teada, kus ja kuidas oma arvamust avaldada ning ühiskonda panustada. Noorte sisendi ja tagasiside kogumiseks jäid töölehed ja küsimustikud meie kätte. Kuna kogu töötuba kestis 45 minutit, oli ajakava üsna tihe ja läbimõeldud.

Kohapeal võeti meid väga soojalt vastu. Saabudes ligikaudu pool tundi enne esimese töötoa algust, alustasime päeva ettevalmistustega. Kui slaidiesitlus oli tahvlil ning töölehed ja auhinnad valmis pandud, sisenes esimene grupp 8.–11. klassi õpilasi.

Esimene töötuba on alati kõige keerulisem, sest kogemus tuleb ajaga. Ka seekord osutus see grupp parasjagu väljakutseks: enamik õpilasi kuulas tähelepanelikult ega seganud, kuid murdeeas noorte seas leidub alati ka neid, keda on keeruline paigal hoida.

Kogemusteta koolitajana on selliste gruppide haldamine keerukas, kuna mõne õpilase hüperaktiivne käitumine võib häirida teisi. Samas näitab selline käitumine ka seda, et noored ei karda oma arvamust valjult väljendada, mis töötoa kontekstis on pigem positiivne omadus.

Rõõm oli näha, et ka kõige rohkem tähelepanu ja kannatlikkust nõudvad õpilased töötasid kaasa ning loodetavasti said aruteludest midagi ka endaga kaasa.

Pärast lõunapausi tuli teine grupp, mis oli võrreldes esimesega äärmiselt rahulik. Õpilased said omavahel hästi läbi ega protestinud ka siis, kui nad grupitöö käigus oma sõpradest eraldati. Oli selgelt näha, et nad tundsid teema vastu huvi ja kuulasid tähelepanelikult. Nende pakutud probleemid ja lahendused olid läbimõeldud ning sisukad. Noored töötasid nii efektiivselt, et tunni lõpus jäi aega ka speed-dating’u stiilis tutvumismänguks, mida nad tagasiside põhjal väga nautisid.

Töölehtede vastustest selgus, et noori huvitavad eelkõige kooli, tervise, sotsiaalmeedia ja kogukonnaga seotud teemad ning nad soovivad, et nende arvamustega arvestataks nii koolis, kohalikus omavalitsuses kui ka riigi tasandil.

Kõige sagedamini tõstatusid kooli ja tervisega seotud küsimused. Koolielu parandamiseks toodi välja liigne stress, mis kaasneb hindeliste tööde suure hulgaga, mitmekesise koolitoidu puudus, samuti soov lühendada koolipäeva ning muuta koolipäeva algus- ja lõppaegu.

Mõned grupid suunasid oma ettepanekud ka vallale ja kohalikule omavalitsusele. Näiteks pakuti, et kool võiks laenutada suuski õpilastele, kelle peredel puuduvad rahalised võimalused isiklike suuskade soetamiseks, ning et omavalitsus võiks võimaldada õpilastel tasuta jõusaalis treenimist, mis motiveeriks noori elama tervislikumat eluviisi ja annaks neile võimaluse teha trenni sisetingimustes.

Oli ka gruppe, kes lähenesid teemadele hoopis teise nurga alt. Näiteks arutati, et arstid peaksid oskama eesti keelt vähemalt C1-tasemel, et patsiendid ja arstid mõistaksid teineteist paremini ning suhtlus oleks selgem ja sujuvam.

Ka sotsiaalmeedia kasutamise osas avaldasid noored julgelt arvamust, leides, et sotsiaalmeedial on noorte elule pigem negatiivne kui positiivne mõju.

Töölehel oli eraldi koht, kuhu noored said kirja panna, kellele nende arvamus on suunatud, kui palju see inimeste elu muudaks ja kui suur oleks selle mõju. Rõõm on tõdeda, et enamik ideid hinnati mõju poolest „mõõdukalt“ kuni „täiesti“ muutvateks. Arvamused puudutasid nii kogukonda, linna kui ka riiki ning olid enamasti suunatud õpilastele, õpetajatele ja kooli juhtkonnale, aga ka noortevolikogule, vallale, valitsusele, tervisekeskustele ja spordimaailma juhtidele.

Mõlemad töötoad olid edukad ning päev läks paremini, kui oskasime oodata. Kokkuvõttes olid kõik õpilased tublid, osalesid aktiivselt grupitöös ning kõige edukamad said auhinnaks ka kommipaki. Samuti oli äärmiselt tore näha, kuidas iga tiimiliige panustas töötoa elluviimisesse. Väärtuslik oli ka väljastpoolt tiimi saadud tagasiside ja ettepanekud, mida parandada või muuta – neid kuulame alati hea meelega.