Koolitõrgetega laste vanemate tugigrupi juhendajana annab Kairit Lindmäe ülevaate, mida näeb ja räägib lapsevanem, millised on vanema ootused ja mida vajab laps läbi vanemate silmade.

Olen alates 2021. aasta sügisest vedanud koolitõrgetega laste vanemate tugigruppe Saaremaal, Keilas ja Sakus. Tugigruppide eesmärk on pakkuda vanematele turvalist ja toetavat keskkonda, kus jagada omavahel kogemusi, kuulata teisi ning leida praktilisi viise, kuidas toetada oma laste kooliskäimist ja õpiteed. Tugigrupi juhina on minu roll hoida fookust olulistel teemadel ja keskenduda lahenduste leidmisele ning toetada vanemate arutelusid teoreetiliste teadmistega.

Need on olnud igakuised kohtumised, kus vanemad on osalenud vabatahtlikult või lastekaitsespetsialisti soovitusel. Iga kohtumise teemad on kujunenud paindlikult vastavalt osalejate vajadustele ja küsimustele. Vestlused on olnud avatud ja konfidentsiaalsed, mis loob võimaluse rääkida ausalt ning ilma hinnanguteta. Vanematel on olnud vabadus valida, millal ja kui sageli nad osalevad.

Tugigruppides on osalenud väga erineva taustaga vanemaid, nende laste vanus on ulatunud esimesse klassi minejatest kuni kooli lõpetajateni. On olnud vanemaid, kes soovivad ennetavalt tegutseda, nähes lapsel koolitõrke märke, ning vanemaid, kelle laps ei ole pikemat aega koolis käinud või õpib koduõppel. On osalenud nii erivajadustega laste vanemaid kui ka neid, kelle lapsel ei ole diagnoosi, kuid kelle jaoks on kooliskäimine väljakutse.

Mida näeb ja räägib lapsevanem

„Kedagi ei huvita, nagu mu laps ütleb.“

„Tunnen, et olen selles olukorras üksi.“

„Kuidas kooli survega toime tulla?“

„Kooli sotsiaalpedagoog andis “juhtumi” ka lastekaitsele, ilma et oleks minuga kordagi suhelnud.“

„Kuidas ka ise mitte tigedaks minna?“

„Õpetaja räägib ärritunult lapsele, kust ma sulle need hinded võtan, kui sa puudud.“

„Ma ei oska kooliga suhelda. Kirjutan õpetajale ja soovin kohtumist, õpetaja kirjutab, et seda pole vaja.“

„Sain õpetajalt riielda, et pöördusin Rajaleidjasse.“

Märkused. Süüdistused. Etteheited. Kriitika. Tühistamine. Pisendamine. Ei kuulata. Hinnangud. Läbikukkunud lapsevanem. Häbi. Mure. Kurnatus. Jõuetus. Hirm. Teadmatus. Segadus. Surve. Üksijäetus. Võitlus oma lapse heaolu nimel.

Vanemal on mure oma lapse pärast. Spetsialistil on mure. Koolil on mure. Vanem teab, et tema vastutab lapse eest ja on valmis tegema koostööd oma ala asjatundjatega.

Tugigrupis on vanemad saanud jagada oma tundeid, mõtteid ja emotsioone. Vanemad on jaganud, et tunnevad kooli poolset survet ja üksijäetust. Saavad sõnumeid, et vanem ei saa lapsega hakkama. Vanem näeb päevikus pidevalt märkuseid, kuuleb etteheiteid ja kriitikat. Vanemal on tunne, et ta ei oska olla lapsevanem. Vahel peab vanem ka oma lapse heaolu eest koolis võitlema. Last kaitsma, et ta oleks kuulatud ja aktsepteeritud sellisena nagu laps on.

…

On hea tõdeda, et vanematel on olnud ka positiivseid kogemusi jagada. Mitmed pered on kirjeldanud edukat koostööd kooli tugispetsialistidega ning omavalitsuse lastekaitsetöötajatega, kellega on ühiselt otsitud lahendusi, mis toetavad lapse heaolu ja haridustee jätkamist. Heatahtlik ja konstruktiivne koostöö võimaldab ka vanemal näha olukorda erinevate vaatenurkade alt ning annab neile tunde, et nad ei pea muredega üksi toime tulema. Vanemad on olnud tänulikud omavalitsustele, kes pakuvad erinevaid viise vanemate toetamiseks, alates individuaalsest nõustamisest kuni tugigruppi suunamiseni. Selline süsteemne lähenemine näitab, et omavalitsus väärtustab vanemlikku rolli ning näeb vanemaid partneritena lapse arengus.

„Olen väga tänulik, et omavalitsus andis meile selle tugigrupi võimaluse. Sain teada, et pole üksi oma muredega, huvitav oli kuulda teiste lugusid, võtteid, praktikaid, mis kellelgi toiminud ja neid ise praktiseerida.“

„Kohtumised olid väga motiveerivad ja toetavad.“

„See on olnud nagu psühholoogi juures käimine.“

Vanemate ootused

Ootused on väga lihtsad. Kuidas vanem saaks toetada oma last koostöös kooliga. Vanemad on väga oskuslikud, nemad annavad parima, mida oskavad.

„Ma sobin nii nagu olen.“

„Soovin tunda, et aktsepteeritakse ka siis, kui ma vahel eksin.“

„Oleks vaid rohkem suhtlust. Praegu näen vaid e-koolis korraldusi, aga suhtluse aktiivsem pool olen mina.“

„Kuidas toetada last ja motiveerida teda koolis käima?“

„Kuidas ise selle pinge juures ellu jääda?“

„Kuidas säilitada lapsega häid suhteid raskes olukorras?“

„Kuidas selgitada teistele pere lastele, miks ja kuidas üks laps ei lähe kooli/ei pea koolis käima või miks temaga on erikokkulepped?“

„Kui arvestatakse lapse eripäradega, saame hakkama.“

„Et arvestataks vanuselise eripäraga.“

Vanem tahab olla mõistetud, teha koostööd, saada abi ja tuge, nõuandeid spetsialistidelt. Positiivset suhtumist ja toetust. Tugigrupist saab ta teadmise, et ta ei ole üksi. Jagatud muret ja kogemust, mitte võrdlemist ega kriitikat. Sageli saab grupist ka praktilist abi ja ideid, juhendaja suunamist. Erinevaid lahendusi, kuidas keerulisi olukordi lahendada.

„Isegi, kui need ei tööta sinu lapse peal, on see kuidagi värskendav. Ja kui töötavad, siis on eriti hästi.“

Mida vajab laps läbi vanemate silmade

„Tuge, kui lapsel on raske.“

„Et last ei survestataks ja arvestataks lapse võimetega.“

„Õpetajate poolt austusväärne suhtlus/käitumine õpilaste suhtes.“

„Mõistmist, et õpetaja saaks aru, et üks inimene on veidi teistmoodi kui teised.“

Laps tahab olla laps ja areneda omas tempos, olla mõistetud, aktsepteeritud just sellisena nagu tema on. Ka laps vajab toetust, kaasatust ja samas vabadust iseseisvuda. Positiivset suhtumist ja vahel ka praktilist abi, kuidas tulla toime täiskasvanutega, kes teda ümbritsevad.

Lõpetuseks. Vanemad on soovinud, et sarnast tugigruppi tehtaks ka lastele. „Ja õpetajad peaks ka seda kuulma…“

Esindades koolitõrgetega laste vanemate häält, rääkis Kairit samal teemal pikemalt ka Lastekaitse Liidu aastakonverentsil „Koolirahu: samal poolel – lapse poolel”, 20. novembril 2025 Saku gümnaasiumis. Kuula Kairiti ettekannet konverentsilt alates 1:19:20 siit.