Kuidas saaks koolitoit olla maitsev, tervislik ja keskkonnahoidlik? Sellele küsimusele otsiti vastuseid 8. oktoobril Tallinna Õpetajate Majas toimunud SchoolFood4Change’i koolitoidukonverentsil „Tuleviku haridus algab taldrikult“. Üheskoos arutlesid erinevad osapooled, kellel on võimalus koolitoidu valdkonnas olulist mõju avaldada ning uusi teadmisi ja mõtteid viisid endaga kaasa ka meie lapse õiguste saadikud Meribel, Tuule ja Elisabet.
ICLEI CityFoodi eestvedamisel on koolitoit võetud fookusesse üle Euroopa – algatus koondab kohalike omavalitsuste võrgustikke, et toetada mitte ainult kvaliteetse toidu pakkumist, vaid edendada ka toiduhariduse parimaid praktikaid. Seda toonitas oma avakõnes ka Peter Defranceschi.
Mida arvavad lapse õiguste saadikud koolitoidust ja noorte kaasamise vajadusest nendesse aruteludesse?
„Noori mõjutab koolitoit palju rohkem, kui me arvame. Me veedame suure osa oma ajast koolis ning sööme seal pakutavat toitu. Peame tegema kõik endast oleneva, et lapsed saaksid toitvat ja kvaliteetset toitu.“ – Meribel
„Koolitoidust rääkimine on oluline, sest toit on eduka õppimise alus. Koolitoidu teema seob endas nii planeedisõbraliku eluviisi kui ka tervisliku toitumise. Aruteludes, mis käsitlevad koolitoidu parandamist, tuleb eelkõige küsida noorte enda arvamust ja koos luua ühine visioon. Igal lapsel peaks olema võimalus kaasa rääkida selles, millist koolitoitu ta soovib ning millises keskkonnas tal on hea meel süüa.“ – Tuule
„On väga oluline, et noori kaasataks koolitoiduga seotud aruteludesse, sest just meie oleme need, kes seda toitu söövad. Kui toit ei ole maitsev ega toitainerikas, mõjutab see otseselt meie heaolu. Meil on pakkuda värskeid ideid ja lahendusi.“ – Elisabet
Milline on mitmekesine ja tervislik koolitoit? Sellele küsimusele otsiti vastuseid temaatilises töötoas, kus esinesid Sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Põldsaar ja toitumisnõustaja Victoria Palusaar. Lapse õiguste saadik Meribeli kõnetas enim mõte, et lapsi tuleb julgustada uusi toite proovima – eelistatavalt läbi eeskuju, ja teadmine, et mitmekesine taldrik on võtmetähtsusega.
Kaasava koolitoidu „müsteeriumit“ lahendati üheskoos Rikolto programmijuhi Naomi Driese ning sotsiaalse ettevõtja ja “Let us” esindaja Katrien Verbekega. Aruteludes otsiti viise, kuidas luua kestlik toidusüsteem kogukonnaga koostöös. Lapse õiguste saadik Elisabet tõi esile, et oluline oli võimalus oma arvamust vabalt väljendada ja ühiselt probleemidele lahendusi leida.
Päeva kulminatsiooniks oli aruteluring “Kuidas saada lapsed koolitoitu sööma?”, mis tõi kokku Sotsiaalministeeriumi, õpilaste, koolijuhi, toitlustaja ja kooliõdede vaate. Ühiselt tõdeti, et võtmesõnaks on koostöö haridusasutuste, kodude ja toitlustajate vahel.
Kogu kooli toidukultuuri näidetega Tallinnast ja Viimsist saab tutvuda siin: https://padlet.com/kertuuiboleht/h-letamine-on-l-ppenud-vali-koolitoidukonverentsi-rahva-lemm-7ngqsxjxkpux24ua.
Lapse õiguste saadikud said konverentsilt kaasa rohkelt uusi teadmisi ja mõtteainet koolitoidu mõju, jätkusuutlikkuse ja süsteemsete muutuste vajaduse kohta. Noorte tähelepanu köitis eeskätt see, kui oluline roll on riiklikel ja rahvusvahelistel institutsioonidel koolitoidu nõuete kehtestamisel ning kui mastaapne probleem on toiduraiskamine haridusasutustes.
Tuule sõnul vajame toimivat süsteemi, mis aitaks koolidel vähendada toidu äraviskamist ja muudaks protsessi keskkonnasäästlikumaks. Elisabeti jaoks tõi päev uusi teadmisi toitumise ja kliimamuutuste seostest – näiteks sellest, et kasvuhoonegaaside heidet saab vähendada, kui eelistada menüüs rohkem taimset toitu ning vähendada liha ja töödeldud toodete osakaalu.
Kokkuvõttes leidsid lapse õiguste saadikud, et teadlikkus koolitoidu laiemast mõjust – olgu see tervise, keskkonna või harjumuste kujundamise kaudu – peab jõudma iga õpilaseni. Konverents andis neile uusi vaatenurki ja ideid, mida rakendada nii isiklikus toiduvalikus kui ka koolikeskkonna arendamises.
