Valimiskasti juurde minnes või arvutiekraanil kandidaate valides mõtle neile, kelle tulevikku täna tehtavad otsused kõige enam mõjutavad – meie lastele ja noortele. Kas ja kui palju on valimisplatvormides tegelikult arvestatud nendega, kes ei saa küll ise hääletada, ent kelle elu need otsused enim kujundavad?

Kohalik omavalitsus on palju enamat kui teede korrashoidja või haldusüksus. Ta on koolipidaja, huvihariduse korraldaja ja kogukonna sidususe hoidja. Just omavalitsuste poolt tehtavatest otsustest sõltub, milliseks kujuneb meie laste haridustee, millised võimalused on neil areneda läbi huvitegevuse ning milline on väärtusruum, kus nad kasvavad. Meie lapsed ja noored on ekspertideks tuleviku kogukonna näo kujundamisel. Nad on lahutamatuks osaks meie kogukondlikust ruumist juba täna, mitte alles siis, kui nad suureks saavad.

Miks on oluline lapsi ja noori päriselt kaasata?

Sageli kaasatakse lapsi ja noori vaid linnukese pärast – ilma, et nende arvamust tegelikult küsitaks või arvesse võetaks. Levinud on ka arusaam, et kaasamine tähendab nende soovide täitmist, kuid see pole nii.

Tegelik kaasamine tähendab eakohast dialoogi – oskust vahetada mõtteid, argumenteerida ja ühiselt otsuseid kaaluda. Ka siis, kui vastus on „ei“, peab see olema läbipaistev, põhjendatud ja selgitatud. See tähendab suhtumist, et laste ja noorte arvamus loeb ning et ühiskonnas osalemine hõlmab tehtavate otsuste mõtestamist ja vastutuse võtmist.

Kui me tõesti soovime, et meie kõrval kasvaksid noored, kes tunnevad, et nende hääl loeb ja kes tahavad panustada parema tuleviku loomisse, siis peame nendega ka päriselt arvestama. Mitte ainult valimislubadustes, vaid igas otsuses, mis nende elu puudutab. Kaasamine näitab tegelikku hoolimist – see loob usaldust, kasvatab sidet põlvkondade vahel ja annab kogukonnale jõu kasvada ning olla jätkusuutlik.

Hoolivad ja vastutustundlikud kodanikud ei sünni üleöö hetkel, mil neist saavad valimisealised. See on pikk ja järjepidev teekond, mis saab alguse juba lapsepõlvest – kogemusest, et neid kuulatakse ja nende arvamus loeb.

Olgu selleks õpilasesindus, noortevolikogu, noortekeskus, huvitegevus või mõni muu aruteluvorm – oluline on, et see looks pinnase tõeliseks, avatud ja ausaks dialoogiks, kus noor tunneb end võrdväärse partnerina.

Noorte mõtted väärivad tähelepanu

Kas mäletad, millest sa ise teismelisena mõtlesid? Millest unistasid? Millised väärtused ja põhimõtted olid sulle olulised? Paljud elumuutvad otsused sünnivad just teismeeas ning mitmed tollased visioonid kannavad elu lõpuni.

Kui vaatan ja kuulan tänaseid teismelisi, imetlen nende mõtete selgust ja eneseväljendusoskust. Nad kasvavad avaramas maailmas, kus teadmised on kättesaadavad ja arusaamad mitmekesisemad. Meil on neilt palju õppida – ning on aeg näha ja kohelda neid mitte üksnes kui sihtgruppi, vaid kui sisulisi koostööpartnereid.

Vastutus eeskujuna

Eeskujuks olemine eeldab teadlikke valikuid ning nende valikutega kaasneva vastutuse kandmist. Täiskasvanutena lasub meil selge vastutus olla lastele ja noortele eeskujuks – mitte ainult kodus ja igapäevaelus, vaid ka lasteaias, koolis ja kohalikus omavalitsuses.

Kui meie sõnad ja teod ei lähe kokku, saadame noortele vastuolulise ja sageli usaldust murendava signaali. Kui aga suudame luua ausa, järjepideva ja eakohase dialoogi, siis me mitte ainult ei õpeta, vaid koostööd tehes õpime ka ise. See on vastastikune protsess, milles kasvavad nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud.

Põhiväärtusi ei saa osta – neid saab vaid kujundada. Kui tahame, et tänased lapsed väärtustaksid hoolivust, avatust ja vastutuse võtmist, peame neid väärtusi ise kandma ja praktikas rakendama. Noorte kaasamine peaks olema sama loomulik kui tehisintellekti kasutuselevõtt erinevates eluvaldkondades.

Arutelud noortega peavad olema eakohased. Kuid see ei tähenda, et nendes puuduks sisu. Vastupidi – noorte vaated võivad olla ootamatult julged, loovad ja tulevikku vaatavad. Meie ülesanne on need ideed päriselt ära kuulata ning neid tõsiselt võtta.

Sisulised osalusvõimalused ja arutelud nende osalistega, keda otsused kõige enam puudutavad, ei tohiks jääda pelgalt valimisprogrammide loosungiteks. Need on reaalsed tööriistad, millega kasvatame hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke.

Tänaste otsuste mõju on pikaajaline

Kohaliku omavalitsuse peamine eesmärk on kujundada keskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline elada. See tähendab, et otsused, mida langetame täna, ei puuduta ainult meid siin ja praegu, vaid neil on mõju ka tulevastele põlvkondadele. Seetõttu ei saa turvaline tulevik sündida suletud uste taga ja ainult täiskasvanute vahelistes aruteludes.

Liiga tihti arvame, et täiskasvanutena teame paremini, mis on „õige“ või „mõistlik“. Kui soovime, et meie kodukohas tehtavatel otsustel oleks pikaajalisem väärtus, peame endalt küsima: kelle tulevikku me praegu kujundame? Vastus on lihtne – meie laste ja noorte oma. Erinevate vaatenurkadega arvestamine, sealhulgas laste ja noorte arvamuse kuulamine, võib meid viia palju paremate ja kestlikumate lahendusteni.

Tulevikku suunatud valimiskompass

Kui seisad valimispäeval valimiskasti juures või avad oma arvutiekraanil e-hääletuse lehe, siis peatu hetkeks ning küsi endalt, kas minu valitud valimisliit ja kandidaat:

●      mõtlevad reaalselt ka laste ja noorte turvalisemale tulevikule?

●      kaasavad päriselt noori, kuulavad neid ja arvestavad nende arvamusega eakohaselt?

See ei ole pelgalt poliitiline ega tulevikku vaatav küsimus. See on ka meie oleviku küsimus. Kui soovime homses Eestis näha hoolivaid, vastutustundlikke ja osalusvõimelisi kodanikke, peame toetama nende kujunemise teekonda juba täna. See tähendab, et noored ei tohi jääda pealtvaatajateks – neid tuleb päriselt kuulata, kaasata ja usaldada.

Nii lõpetan ka mina oma praeguse kirjatüki mitte iseenda sõnadega, vaid Lastekaitse Liidu noortekogu pöördumisest võetud mõtetega: „Tehke asju mitte meie jaoks, vaid koos meiega. Lapsed on suurepärased muutuste esindajad. Palun lubage meil teiega koos meid puudutavates küsimustes lahendusi otsida ja tegutseda.“