Jaanika Reinik
Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaator
Suhete tähtsus laste arengus
Lapsed vajavad elus hakkamasaamiseks ning positiivseks arenguks häid kaaslasi ja sõpru. Seepärast tuleb laste omavahelistele suhetele tähelepanu pöörata niipea, kui neist saavad igapäevase eakaaslaste kollektiivi liikmed.
Oluline on luua keskkond, kus iga laps tunneb, et ta saab kuuluda lastekollektiivi võrdse liikmena.
Rühmas või klassis, kus on kujundatud meeldiv ja toetav keskkond, tugevneb ühtekuuluvustunne ning areneb oskus luua häid sotsiaalseid suhteid. Kuulumine sotsiaalsesse võrgustikku toetab lapse arengut, enesehinnangut ja turvatunnet ning aitab kujundada positiivset minapilti.
Hea kaaslane vs. parim sõber
Sageli satuvad lapsed samasse rühma või klassi lihtsalt sarnase vanuse või elukoha tõttu, mistõttu pole realistlik eeldada, et kõigist saavad lähedased sõbrad. On aga suur hulk lapsi, kellel arenevad suhted eakaaslastega ka sõpruseks.
Sõprussuhted aitavad õppida heatahtlikku suhtlust, kuulamisoskust, tunnete väljendamist, empaatiat ja teistega arvestamist. Selleks, et headest suhetest rõõmu tunda, ei pea sõpru olema palju, küll aga on oluline, et suhted oleksid turvalised ning põhineksid hoolivusel ning austusel. Eakaaslaste seltsis omandatakse olulisi sotsiaalseid oskusi – oskus kaaslasega arvestada, väljendada hoolimist, seada isiklikke piire, lahendada konflikte jpm. Sõprus pakub lapsele turvatunnet ja kuuluvustunnet, mis toetavad tema üldist heaolu ja kohanemist koolis või lasteaias.
Sõbra rollis olijate kõrval on oluline, et ka need lapsed, kellel pole kujunenud kindlat sõpra/sõpru lasteaias või koolis, tunneksid end võrdväärse kollektiivi liikmena ja kogeksid head omavahelist läbisaamist eakaaslastega.
Hea on meeles pidada, et kõigiga ei pea ega saagi olla parim sõber, kuid igaüks saab olla hea kaaslane.
Erimeelsused ja sotsiaalne tõrjutus
Kus on inimesed ja suhtlus, tekivad paratamatult ka erimeelsused ja konfliktid. Täiskasvanute ülesanne on õpetada lastele, kuidas neid olukordi rahumeelselt lahendada, vältides endale ja teistele kahju tegemist. Lisaks konfliktidele või suisa kiusamisele on oluline märgata sotsiaalset tõrjutust, üksildust. Ka need lapsed, kellel ei ole rühmas või klassis kujunenud sõprussuhteid, vajavad kogemust, et nad on osa suuremast tervikust ning neil on oluline koht selles keskkonnas. Sallivuskultuur ja turvaline õhkkond aitavad mõista, et erinevustes peitub rikkus. Igaüks toob midagi just endale omast grupi kooslusesse kaasa – üheskoos moodustatakse terviklik ning omanäoline rühma-, või klassikollektiiv. Tundes, et sellesse gruppi kuulutakse on toetatud ka lapse enesekindlus, osalemisvalmidus ja -aktiivsus ning õpimotivatsioon.
Sõprus kui elukestev väärtus
Sõprus rikastab lapse elu, pakkudes talle mängu-, nalja- ja seikluskaaslasi. Koos tegutsemine, ühised plaanid ja vastastikune hoolivus loovad tugeva aluse edasistele sotsiaalsetele suhetele.
Sõbrapäev on suurepärane võimalus väärtustada häid suhteid ning julgustada lapsi olema nii head kaaslased kui ka hoolivad sõbrad. Iga laps vajab kuuluvustunnet, mõistmist ja toetavaid suhteid – see on vundament, millele toetub tema sotsiaalne ja emotsionaalne areng.