Keerulised ajad võivad sageli soodustada peresuhete ja probleemide teket nii lastel kui ka lapsevanematel. Tihti ei julgeta oma isiklikest muredest teistele rääkida ja abi küsida. Väiksemad lapsed ei pruugi teada, kas see, mis nende kodus toimub on normaalsus või peaks sellest kellelegi rääkima. Abi küsimata jätmise taga võib ka olla hirm või häbi ja kardetakse teiste halvakspanu. Seetõttu on väga oluline, et kõik lastega kokku puutuvad inimesed oskaksid märgata lapse mure ja vajadusel sellest teada anda ning abi otsida, sest laps ei pruugi julgeda esimest sammu ise teha.

Tulenevalt lastekaitseseadusest (LasteKS § 27) on meil kõigil kodanikena kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Seadus annab ette, et teade tuleb edastada kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, Lasteabitelefonile 116 111 või hädaohus oleva lapse puhul hädaabinumbrile 112.

Abivajav laps on laps, kelle eest ei hoolitseta, kes on jäetud üksi, kellel on raskusi koolis, erivajadus, muutunud käitumine, kogenud halba kohtlemist, kasutab sõltuvusaineid, kellel on kehavigastused või kes mõtleb enesetapule. Sellisest lapsest tuleb teatada kohalikule lastekaitsetöötajale või Lasteabi telefonil 116 111.

Abivajav laps on näiteks:

• laps, kes on hoolitsuseta (pesemata, söömata, ilmastikule või eale mittevastavate riieteta);
• järelevalveta jäetud väikelaps;
• laps, kellel esineb koolis hulgaliselt probleeme ja pere ei suuda nendega ise toime tulla;
• laps, kes kelle käitumine on muutunud ja tal on raske oma emotsioonidega toime tulla;
• erivajadusega laps, kes pole saanud vajalikku abi ja tuge;
• laps, kes tarvitab sõltuvusaineid (alkohol, tubakatooted, narkootilised ained);
• laps, kellele esineb vägivalla tundemärke;
• laps, kellel on esinenud suitsiidimõtteid või teeb endale tahtlikult viga.

Hädaohus olev laps on laps, kelle elu või tervis on ohus, näiteks jäetud üksi, kodust ära jooksnud, teinud midagi seadusevastast, joobes, tugevalt alatoitunud, vägivalla ohver, ennast vigastanud või mõtleb enesetapule. Sellisest lapsest tuleb kohe teatada hädaabinumbril 112.

Hädaohus olev laps on:

• järelevalveta jäetud väikelaps;
• laps, kes on kodust ära jooksnud;
• õigusrikkumise toime pannud laps;
• alaealine, kes on alkoholi- või narkojoobes;
• tugevalt alatoitunud laps;
• laps, kes on sattunud vägivalla ohvriks;
• laps, kes tahab endale elu võtta või mõtleb selle peale pidevalt;
• laps, kes on ennast vigastanud või kahjustanud.

Muudatus Lastekaitseseaduses

11. detsembril 2024. aastal võttis riigikogu vastu lastekaitseseaduse muudatuse, mille §-s 271 tuuakse välja lastega töötavad isikud, kellel on oma erialast, kutse- või tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust ning kellelt riik ootab aktiivsemat teatamist abivajavatest lastest. Muudatuse eesmärgiks on ennekõike laste ja perede probleemide varajases staadiumis märkamise ja sekkumise soodustamine ning lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine. Samuti võimestada ja julgustada abivajavast lapsest teatamist. Vastuvõetud LasteKS-i § 27 täiendatud teksti on võimalik lugeda siit.

Sotsiaalkindlustusamet on andnud teada, et 2025.aasta jaanuariks valmib neil teavitusvorm, mis abivajavast lapsest teavitamiskohustuse täitmis lihtsustab. Lisaks plaanib Sotsiaalkindlustusamet samal ajal avalikkusega jagada ka teavituskohustust ning teavitusvormi täitmist tutvustavad videod ja juhendmaterjalid. Lastega töötavatele spetsialistidele luuakse abivajava lapse ja noore märkamist ja abistamist tutvustav e-kursus, mis hakkab olema kättesaadav Lasteabi veebilehel lasteabi.ee.

Muudatusega soovitakse edendada raskustes olevate laste ja perede varajast märkamist, et saada probleemidele kiiremini jälile ja tuua abi kiiremini lapse ja pere juurde. Abivajavate laste varane märkamine ja spetsialistide kiirem sekkumine võib aidata ära hoida eriti raskete ja keeruliste lastekaitselugude tekke. Kõigi lastega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikkuse tõstmine ja nende suunamine laste võimalike abivajaduste märkamisele aitab oluliselt kaasa ka lastekaitsetöötajate igapäevatööle, sest paraneb infovahetus ja probleemide korral on lastekaitsetöötajal võimalus kiiremini perele abi osutada.