Alver Järv, TalTechi ÄriIT esimese kursuse üliõpilane
Rahaasjade planeerimine võib tunduda keeruline, eriti kui oled noor ja alles hakkad iseseisvat elu alustama. Mina olen Alver Järv, 19-aastane TalTechi ÄriIT esimese kursuse üliõpilane, kes alustas iseseisvat rahaplaneerimise teekonda üle nelja aasta tagasi. Gümnaasiumi ajal õppisin ja töötasin paralleelselt, tegelesin spordiga ja leidsin aega ka sõprade ning hobide jaoks. Samuti osalesin mitmetes finants- ja noorteprojektides, näiteks SEB Koolisaadikute Programmis ja SEB noorteprojektis „Otsuse Koht“.
Raha planeerimine on mulle alati meeldinud. Juba kooliajal õppisin, kuidas teha eelarvet, leida säästunippe ja vältida emotsioonioste. See kõik aitas mul toime tulla nii ootamatute kulutuste kui ka igapäevaste väljaminekutega. Mulle on alati tundunud, et enne, kui hakata investeerima, tuleks esmalt õppida, kuidas säästa ja mõistlikult kulutada. Noortele räägitakse sageli investeerimise tähtsusest, kuid alustama peaks palju lihtsamalt – kulude kontrolli all hoidmisest ja väikese puhvriraha kogumisest.
Soovin selles artiklis jagada oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, kuidas noorena keerulistes finantsolukordades hakkama saada. Olgu see siis õppimine teises linnas, sotsiaalse survega toimetulek või kooli kõrvalt töötamine – õiged harjumused aitavad sul oma rahaasju paremini korraldada ja samal ajal ka elu nautida.
Eelarve – sinu finantsiline päästerõngas
Ilma eelarveta kipub raha tihti märkamatult ära kuluma. Kas oled kunagi mõelnud, kuhu läksid need 20 eurot, mis nädal tagasi taskus olid? Siin aitab eelarve: see annab sulle selguse, kuhu raha tegelikult kulub ja kuidas seda paremini kasutada.
Hea alguspunkt on kirjutada kõik oma sissetulekud ja kulutused üles. Kui oled visuaalne õppija, aitab Exceli tabel väga hästi. Kasutan ise Google Sheetsi tabelit, mille lõin põhikategooriate järgi – toit, transport, meelelahutus jne. Kõik on lihtne ja ülevaatlik.
Üks oluline osa eelarvest peaks olema ka rahaline puhver ootamatusteks. Mida tähendab puhver? See on kindel summa, mis on kõrvale pandud hädaolukordadeks, näiteks katkine telefon, kõrvaklapid, mingi istumine sõpradega või muud planeerimatud kulud. Soovitan koguda vähemalt 2–3 kuu elamiskulude suuruse summa. See ei juhtu üleöö, kuid väikesed sammud viivad sihile. Näiteks, kui igakuiselt kõrvale panna 10–20% oma sissetulekust, on see samm juba edasiminek.
Kuidas alustada eelarve pidamist?
Eelarve pidamine on lihtne, kuid tõhus viis oma rahaasjade üle kontrolli saavutamiseks. See algab ülevaate saamisest oma sissetulekutest ja kulutustest ning nende teadlikkust juhtimisest. Siin on kolm olulist sammu, mida järgida, et oma eelarve hallata:
Kirjuta üles kõik sissetulekud – esimese sammuna märgi üles kõik rahalised vahendid, mida saad. See võib olla taskuraha, kooli kõrvalt teenitud palk või juhuslikud sissetulekud, näiteks sünnipäevaraha. Kõik need summad annavad sulle selge pildi, millest eelarve koostamist alustada ja milline on sinu sissetulek ehk tulu.
Jälgi oma kulutusi – iga päev kirjuta üles, mille peale raha kulutad. See aitab sul märgata ka väikseid kulutusi, mis muidu võivad jääda tähelepanuta. Jagades oma kulutused kategooriatesse, nagu toit, transport, meelelahutus, riided jms ja näed selgelt, kuhu raha kõige rohkem kulub. Kuigi alguses võib see tunduda aeganõudev, muutub harjumus kiiresti rutiiniks ja annab sulle väärtuslikku ülevaadet.
Sea eesmärgid – kui oled oma sissetulekud ja kulutused kaardistanud, on aeg seada realistlikud eesmärgid. Määra kindlaks, kui palju soovid iga kuu säästa ja kui palju oled valmis erinevatele vajadustele kulutama. Näiteks võid otsustada koguda raha uue telefoni jaoks või seada limiidi meelelahutuskulutustele. Eesmärgid annavad selge suuna ning aitavad sul kulutusi paremini planeerida ja mõttetutest väljaminekutest hoiduda.
Eelarve pidamine on lihtne viis teha oma rahaga teadlikumaid otsuseid ja luua kindel alus tulevikuks.
Säästmine ei pea olema igav
Säästmine algab väikestest harjumustest. Kui märkad, et suurem osa rahast kulub emotsiooniostudele, tasub neid vähendada. Minu jaoks oli suur komistuskivi poes magusa ja snäkkide ostmine. Kui hakkasin oma kulusid üles kirjutama, avastasin, et need väikesed summad moodustavad kuu lõikes suure osa minu kulutustest. Lahendus oli lihtne: poe riiuli ees seistes võtsin hetke ja mõtlesin, kas täna ikka on seda vaja. Loomuliklt vahel ikka lubasin. Suurt rolli mängisid ka kampaaniad – kui oli soovi millegi järgi, näiteks kana, siis alati jälgisin ja eelistasin kampaaniatooteid, sest see on kõige lihtsam viis raha kokku hoida. Sellega märgatavalt vähendasin impulssoste ja hoidsin raha kokku.
Teine nipp on leida soodsamaid alternatiive. Näiteks kui oled harjunud iga päev kohvikust või tanklast kohvi ostma, proovi teinekord kohv kodust kaasa võtta. Soetades ühe vinge termose püsib ka kuumjook kauem soe ja see on ka loodussõbralikum. Kui sõbrad kutsuvad välja sööma kohta, mis on veidi kallim, võib pakkuda välja ühiskokkamise. Sellised väikesed sammud aitavad pikaajalist harjumust kujundada.
Raha säästmine ei tähenda, et peaksid loobuma kõigest, mis sulle rõõmu pakub. Võta seda kui mängu või väljakutset. Mina tegin ühe hea sõbraga võistluse, kes suudab kahe kuuga rohkem raha säästa. Kaotaja kulul läksime koos sushit sööma. Sellised sõbralikud väljakutsed võivad motiveerida ja õpetada säästmisharjumusi.
Mõned säästunipid igapäevaeluks:
Tee ise süüa. Kui oled harjunud koolis või väljas snäkke ostma, proovi kaasa võtta kodust valmistatud lõuna. See aitab säästa kümneid eurosid kuus. Samuti on isetehtud snäkid maitsvamad ja tervislikumad.
Vähenda impulssoste. Enne iga ostu mõtle: kas ma tõesti vajan seda või lihtsalt hetkel tahan? Suuremate ostude puhul võta mõtlemiseks vähemalt 48h ning kui ikka soovid/vajad, siis sea endale piirhind, mis hinnaga oleksid nõus seda ostma. Seejärel asu otsima. Erinevad poed ja e-poed pakuvad sama toodet väga erineva hinnaga. Vahel tasub vaadata ka järelturule, sest ka seal leidub nii uusi kui ka vähekasutatuid hea hinnaga tooteid.
Leia alternatiive. Osta soovitud tooted allahindluste ajal asju allahindluste ehk kampaaniate ajal või vaata järelturul pakutavat. Näiteks endale ma pidevalt vaatan elektroonikat FB marketplacest.
Sotsiaalne surve ja targad valikud
Noorena on keeruline mitte alluda sotsiaalsele survele. Olgu selleks väljas söömine või moodsate brändi toodete ostmine. Samuti nii sõbrad kui ka sotsiaalmeedia võivad mõjutada sinu kulutusi rohkem, kui arugi saad.
Kõige raskem oli ‘ei’ öelda, kui sõbrad kutsusid kõrgema hinnaklassiga restosse / kohvikusse sööma. Sellisel juhul suutsin lõpuks pakkuda välja alternatiivseid söögikohti, mis sobisid ka minu eelarvega. Alguses tundus ebamugav öelda, et mul pole nii palju raha või ei raatsi kulutada nii palju toidule, kuid ausus tasus end ära. Sageli selgus, et ka teised tundsid sarnast survet ja olid pigem valmis valima soodsama lahenduse. On palju ilusaid ja hubaseid ning maitsvate toitudega söögikohti, mis lihtsalt pruugi olla nii populaarsed.Kõige toredamad mälestused on nendest hetkedest, kui olime kellegi juures kodus, valmistasime koos süüa, nautisime isevalmistatud hõrgutisi vaadates filme või mängides erinevaid mänge.
Tasakaal elu ja finantside vahel
Gümnaasiumis töötasin osalise ajaga ja see oli minu jaoks oluline kogemus. Töö õpetas mulle vastutust, andis lisaraha ja aitas väärtustada seda, mille jaoks raha kulutasin. Samas ei tohi unustada, et töö kõrvalt tuleb leida aega õppimiseks, sõprade ja hobide jaoks ning ka puhkamiseks.
Minu salarelv oli põhjalik ajaplaneerimine. Kasutasin kalendrit, kuhu märkisin kõik oma tegevused – koolitunnid, töövahetused, trennid ja vaba aja. Kuigi alguses oli raske kõike tasakaalus hoida, muutus see paari kuuga harjumuseks.
Kui tunnen, et mõni nädal on liiga tihe, olen valmis tegema kompromisse: jätan mõne peo vahele või vähendan mõne tegevuste arvu seades prioriteete / tehes valikuid. Töö- ja vaba aja tasakaal on väga oluline.
Säästmine ja raha kogumine ei tohiks tulla sinu vaimse ja füüsilise tervise arvelt. Ka minul oli periood, kus keskendusin liiga palju tööle ja säästmisele ning unustasin lõõgastuda. Selle tulemusena tundsin kevadel läbipõlemise märke. Õppisin sellest, et kõik tuleb teha mõistlikkuse piires. Oluline on leida tasakaal, et jääks aega nii tööks, õppimiseks kui ka meelelahutuseks. Mõtle, mis on sinu jaoks kõige olulisem, ja jaga oma aeg vastavalt.
Kokkuvõte
Keeruliste finantsolukordadega toimetulek noorena nõuab teadlikkust, head ajaplaneerimist ja järjepidevust. Alustamiseks piisab väikestest sammudest: koosta eelarve, loo rahaline puhver ootamatuste jaoks ja otsi võimalusi, kuidas targalt säästa. Samas ära unusta ka endale aega pühendada – lõõgastus, meelelahutus ja meeldivad tegevused on oluline osa tasakaalus elust. Kõik sõltub õige tasakaalu leidmisest.
Finantsilise iseseisvuse saavutamine algab sihipärasest tegutsemisest. Eelarve pidamine ja selgete eesmärkide seadmine annavad hea aluse, et hakata säästma ja koguma. Samuti oluline on omada puhvriraha ootamatuste tarbeks. Õpi juba varakult teadlikult rahaga ümber käima. Kui need etapid selged (säästmine, kogumine ja olemas ka puhver), siis järgmisena on võimalus sukelduda investeerimismaailma ja liikuda edasi finantsvabaduse suunal.
Loodan, et minu kogemused ja praktilised nõuanded aitavad sind rahaasjades edukalt edasi. Ära unusta, et iga väljakutse on võimalus õppida ning liikuda lähemale oma eesmärkidele. Usalda oma võimeid ja alusta juba täna!
