Täna, rahvusvahelisel lapse õiguste päeval, toimuval Lastekaitse Liidu aastakonverentsil “Kuula mind päriselt!” kutsub liit inimesi üles pöörama tähelepanu rohkem laste arvamuse kuulamisele. Kuulamise olulisusele keskenduva konverentsi fookus on lapse osalusõigusel – kohapeal arutlevad erinevad spetsialistid selle üle, mida lapsed vajavad, et tunda end kuuldult ja mõistetult ning arvamust avaldavad Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ehk lapsed ise. Kohapeal osaleb ligi 80 valdkonna spetsialisti ning veebiülekande kuulajate hulgas on lisaks sadadele huvilisele paarkümmend haridusasutust, kes grupis või lausa koolitunnis koos õpilastega konverentsi vaatavad.
Laste arvamuse kuulamise olulisus
Laste osalemine, nende arvamuse kuulamine ning sellega arvestamine tekitab väljakutseid paljudele täiskasvanutele. Seda nii pere- ja koolikeskkonnas, tervishoiuvaldkonnas, lastekaitse juhtumikorralduses kui ka poliitikakujundamisel. Juba möödunud aastatel kui Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga laste raportit ÜRO Lapse Õiguste Komiteele koostasid, selgus, et pigem tunnevad lapsed, et neil oleks palju öelda, kuid kohti selleks napib. Kitsaskohad joonistuvad selgesõnaliselt välja laste koostatud raportist. Näiteks väljendas raportis tsiteeritud laps: „Ma ei ole harjunud, et minu arvamust küsitakse. Tavaliselt öeldakse, mida peab tegema ja ma teen. Mõnikord ei taha teha, aga ikka teen. Vanemad ja õpetajad käsivad, neile ei saa vastu hakata.“ Laste ja täiskasvanute ootused lapse osalusele on erinevad ja erinev on tihtipeale ka see, mida täiskasvanud lastelt küsivad ja millest lapsed tegelikult rääkida tahavad. Sellest, kuidas lapsi kaasata ning milline mõju on nende arvamusel, räägivad erinevate valdkondade spetsialistid ja lapsed ise.
Mõtteid laste kuulamisest ja märkamise olulisusest jagas Vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis. “Igapäevane infomüra ümbritseb nii täiskasvanuid kui lapsi,” jagas ta ning esitas seejuure küsimuse: “Kuidas selles kuulda lapse vaikset sosinat, mis väljendab soovi rääkida, jagada seda, mis südamel?” Vabariigi presidendi abikaasa tõi esile, et laps ei räägi oma muredest valjuhäälselt ning Eesti Laste raportis ÜRO lapse õiguste komiteele toonitavad lapsed ise, et nende muresid kuulataks ja neid usutaks. “On väga oluline, et oskame märgata laste ka „sõnatut“ juttu ja muret,” kirjeldas Karis.
„Laste kaasamine ei ole pelgalt võimalus – see on kohustus,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Kui tahame, et meie otsused tõesti töötaksid, peame andma lastele rohkem kui lihtsalt võimaluse kuulata”, selgitas minister ning lisas, et noori tuleb kaasata otsustamisse, arvestada nende arvamustega ja seeläbi luua kindlus, et lapsed ei ole vaid abivajajad, vaid väärtuslikud kaasamõtlejad. „Kui arvestame nende vaatepunktidega ja loome aluse usaldusväärsele koostööle, saavad lapsed kinnitust, et nad on tõepoolest oma elu ja tuleviku kujundajad,“ sõnas Riisalo.
Soovides laste häält kuuldavamaks teha, ei saa vastuseid otsida kergekäeliselt mõnest „lapsesuu rubriigist“ või paarist lühiintervjuust, sest laste lood on keerulised ja sügavad ning ühe noore käekäigus olulised aspektid võivad peituda väga erinevates elu olukordades, mõjudes, suhetes ja kogemustes. Noored ootavad, et otsustajad kuulaksid noori ja mitte ainult, vaid teeks nendega ka koostööd ja tegutseks, sest muutusi loovad teod, mitte sõnad – just seda rõhutas tänavu Eurochild’i konverentsil Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Elisabet Kruusmets.
Igal lapsel, ka kõige väiksemal, on õigus olla ära kuulatud, selgitas Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg ning lisas, et lapse sõnavabadus tähendabki seda, et tal on õigus oma seisukohti väljendada suuliselt, kirjalikult, kunstivormis või mõnel muul moel kartmata, et teda mõistetakse valesti. „Sagedamini püütakse lapsele öelda, mida ja kuidas ta peab tegema,“ rõhutas Tomberg ning täpsustas, et lapsed ja noored on targad, teadlikud ning soovivad avaldada ka oma arvamust. „Kuulame neid siis väga tähelepanelikult ja näeme neid probleemide lahendamisel võrdsete kaaslastena,“ kutsus Tomberg kõiki üles.
Konverentsi on võimalik otseülekandena kuulata kõigil huvilistel Lastekaitse Liidu kodulehel: Aastakonverents 2024 – Kuula mind päriselt!.
Rahvusvaheline lapse õiguste päev
Kogu maailmas tähistatakse 20. novembrit kui rahvusvahelist lapse õiguste päeva, kuna just 20. novembril, 1989. aastal allkirjastati ÜRO Lapse õiguste konventsioon. Käesolevaks hetkeks on konventsiooni ratifitseerinud 191 riiki. Seega on ratifitseerimine peaaegu ülemaailmne, mis on inimõigusi käsitlevate dokumentide puhul harukordne. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal.
Lastekaitse Liit tähistab novembrit lapse õiguste kuuna
Lapse õiguste kuu tähistamiseks korraldab Lastekaitse Liit lisaks konverentsile ja mitmetele teistele sündmustele loovkonkursi lastele. Lastekaitse Liit ootab noorte ja laste mõtteid loovkonkursi kaudu, mis tähistab ÜRO lapse õiguste konventsiooni 35. aastapäeva ning juhib tähelepanu artiklile 12 – lapsel on õigus avaldada oma arvamust. Laste ja noorte mõtteid oodatakse joonistades või kirjalikult vastavalt vanuserühmadele:
- 4.-12. klassi õpilaste esseesid teemal „Kui ma oleksin täiskasvanu…“
- Lasteaialaste ja 1.-3. klassi õpilaste joonistusi teemal “Kellele ma kingiksin eeskuju õhupalli?“
Laekunud töid tunnustatakse auhindadega ja silmapaistvamad tööd avaldatakse täismahus ka Märka Last veebiportaalis. Lisaks Lastekaitse Liidule ja Lasteabile on auhinnad on välja pannud Apollo Kauplused OÜ ning Valio Eesti AS. Loovkonkurssil osalemiseks tuleb saata tööd elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@lastekaitseliit.ee hiljemalt 30. novembriks 2024. Loovkonkursi tingimused ja info leiab Lastekaitse Liidu veebiportaalist.
F©tod Eliise Tiidussalu
