MTÜ Lastekaitse Liit , Endla 6-18, Tallinn 10142

Luulepesa

kkk

Astmed

Sirely, 17 a

Mul on aega küllaga.

Luban, Sind ei vea ma alt,
töö teen ära hoolikalt,
vaba aja täiteks veel ma,
puhkan süümepiinadeta.

Jah, ma luban. Aega on.
Töö, ei see jää tegemata,
hingerõõmud märkamata,
ööd ei möödu magamata.
Ma teen ära, ausalt!

Kohustus on esmatarve,
puhkus tuleb une arvelt.

Küll ma jõuan.

Higimull otsa ees rühin tööd,
ent lubadus saab alati täidetud.
Muu on juba ammu hüljatud.

Eks ma proovin.

Töötan juba üle aja,
aega oleks juurde vaja
Puhata, naerda mahti pole,
uni-see on nõrkadele.

Enam ei jõua, restart.


Sagedus

Kärg, 17 a

Ma kuulasin raadiot

100,2

Nad ajasid tarka juttu

106,7

Ega ma ei kurda, jutt oli huvitav

103,6

Eks nad nii teevadki, räägivad

89,0

Aga tehtud ei saa midagi

0


Hommiku ilu

Liisa, 14 a

Tõuseme varem
üles kui varem,
päev juba õitseb täies väes
sellepärast, et suvi on käes

Tunne hommikupäikest oma näonahal,
kuula lindude laulu, mis muretu, lustlik.
Südamerahu sa leida tahad,
ole oma hinge ja vaimu akustik

Vaata, kuis hundinui laulab,
päike otsapidi järves.
See kõik langeb sulle osaks,
kui oled piisavalt kärme.


Põhinevad tõsielul

Anne- Liisa, 16 a

Oli kirjanduse tund ja õpetaja rääkis luule tunnustest ning küsis, mis on värss.
Juku tõstis rõõmsalt käe ja ütles: “Värss on seavasikas.”

Oli eesti keele tund ja Mari luges valmi lohest ja liblikast.
Õpetaja küsis Tõnult: “Kes sina, Tõnu, olla tahaksid. Kas lohe või liblikas?”
Tõnu vastas: “ Mina tahan olla vaba mees, vabal maal.”


Kuuga koos

Jaana, 16 a

Proovin uinuda,
kuid aknast piilub minu poole helkiv kuu.
Korraks kiikan tema poole
ning äkki vallutab mu tundeid miski muu.
Süütan küünla ning haaran märkmiku,
kuuga koos siis mängin kunstnikku.


maxima taga

 Reijo, 17 a

maxima taga näeb härgasid
yht sarviklehma ning paari emugi
issand halastades andnud
tasuta loomaaia

kõige eksootilisemad elukad on aga
puurist pagenenud inimjoodikud 

 

hetkeraam

mets suhiseb
       istun katuse all
päike heidab valguslaike
istun vana valge pingi peal

kaks veinipunast linnaratast
piiravat mu liikumist
samuti sada liitrit tehismulda
ja stabiilsusetu minipiljard
kaks leiupeeglit
rohelise seina vastas
avavad akna 
ärakustund jaanilõkkele 

edelfeldi tippmaalkoopia
mängivatest lastest rannas
valvab sinimerd 
ja ookeani taevas 

teise astme naabri koer
haugub kasepuudest yle
männipuudest läbi
nii täpselt ebarytmiliselt
linnaratta kumm on katki
vaevleb õhupuuduses
tyhjaks jäetud kastekann
ootab visalt ylemvett 

yks hetk
saab kõik tõeks
pildiraam on paigas 

mets ikka suhiseb
istun katuse all
istun vana valge pingi peal
kuniks hetkest 
saanud täieõiguslikud
hetkeread 

 

argierilisus

se´s miskit seevõrd erilist
riisuda särk seljast
rohtu kasvand suvilas
seniitpäikese, koidutera käes

se´s miskit niivõrd erilist
argielu tegevuses
riisuda lehti, 
torgata end risuga
riisuda
higijuga toita, väsida
päike ei anna armu

miskit erilist
kuuseokka kraapimises
vastu ihu
ja oks tõmbab jala verile
sääsed söövad suure ihaga
kogu aasta eest korraga
mesilased, herilased, parmud,
sipelgad ja kogu looduskooslus
langeb mu peale
vahivad pikisilmi linnapoissi
kui testimaks
mu maakaskõlblust 

 

aku tyhi

aku tyhi
karjub punast
päike seniitkiirguses
langeb ikka veinipunases
ähvardavalt, vajumas
ähmaselt ajutisele surivoodile

sun charge  on

horisonditagune kuu
piilub nii rahulolevalt, 
heites viimse pilgu
uinuvkaunitar päevakerale
täidab olulaotuse
rahupausiga laadimiseks

ja mina?
mina ja miljon valgustäppi
syttime sisekaemuse märguandeks 

Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.