„Sina võõras, kes Sa seda loed. Olgu Sul hea või mitte nii hea päev.
Sa oled üks ilus inimene, oled imeline ja väga vajalik. Naerata, ole päike kellegi päevas.
Aitäh, et olemas oled!”
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane, Eurochild Children’s Council’is Eestit esindav Kärg Valner pakatab igas olukorras energiast ja positiivsusest, ent särava neiu muudavad veelgi silmapaistvamaks tema erilised hobid. Lisaks agarale õppijale ja tulihingelisele sportlasele on Kärg Brüsselis, Eurochild’i noorte nõukogus Eesti esindaja ning tegutseb aktiivselt Lastekaitse Liidu noortekogus ja Märka Last toimetuses. „Teid tegelikult kuulatakse ja kohe päriselt tahetakse kuulata!” innustab Kärg ka kõiki teisi noori oma unistusi täide viima ja põhimõtete eest seisma.
„Kõik need Valnerite lapsed on lastekaitses”
Kärje liitumine Lastekaitse Liiduga ei olnud sugugi juhuslik. Organisatsiooniga on varasemalt koostööd teinud ka ta vanemad vennad, neist noorem vabatahtlikuna ja vanem töötajana, kelle kaudu Kärg pidevalt liidu tegemistega kursis oli. „Käisin tihti tal tööl külas ja proovisin produktiivne olla: täitsin erinevaid küsimustikke ning avaldasin arvamust. Tegelikult mängisin siiski enamuse ajast ta arvutis või lugesin koomikseid,” meenutab ta. Nõnda saigi ka Kärjest 2015. aastal täieõiguslik noortekogulane. Ta on selle võimaluse eest tänini siiralt tänulik, sest Lastekaitse Liidu kaudu on tal olnud võimalus osaleda uutes projektides, huvitavatel konverentsidel ja mis kõige tähtsam – ta on kohanud äärmiselt palju särasilmseid, aktiivseid inimesi, nii noori kui ka vanemaid.
Laste osaluse teemat peab Kärg enda südameasjaks, sestap on ta väga õnnelik, et saab Eestit Brüsseli noorte nõukogus esindada. „Üks mu väga hea sõber ütles kunagi, et Eestis pole demokraatiat. Mina väidan kindlalt vastupidist. Eriti kui arvestada, mida kõike me noortekoguga ära oleme teinud ja mida kõik teised noored teinud on. Asi on lihtsalt selles, et säärane info ei jõua kõigi inimesteni,” tõdeb noor.
Energia ammutamine „rosinatest”
Väikeseid detaile, mida Kärg väga väärtuslikuks peab, nimetab ta „rosinateks”. Selliseks rosinaks võib olla näiteks üksik vihmapiisk aknal või südamekujuline auguke soki sees, kuid alati muudavad sellised pisiasjad Kärje päeva rõõmsamaks. Detailid peidavad end nõnda igas tegevuses ning ka koolitöödest võib rosinaid leida. Tänu „rosinatele” meeldib Kärjele ka õppida ning seeläbi uutest mõtetest ja inspiratsiooniallikatest kinni haarata.
Inimesed ja seltskond omavad särasilmse neiu elus samuti suurt tähtsust. „Kui keegi naeratab või kui mina suudan kellegi naeratama panna – see on nii ilus!” kirjeldab ta, kuidas inimesed teda inspireerivad, „tihti vajan vaid kedagi enda kõrvale seisma ja minu totrale küsimusele vastama lihtsalt „ei tea” , et mu peas lambipirnike põlema süttiks ning tekiks idee.” Ka oma kassi, Bolti, peab Kärg oluliseks motiveerijaks, kellega ta ka erilist hingelist sidet tunneb.
Lapselikkus muudab elu põnevaks
Kärg kirjeldab end tihti kui lapselikku inimest, mida ta peab üpriski heaks iseloomuomaduseks. Küsimusele, kas olla pigem lapselik vanur või eakas laps, vastab ta veendunult, et kindlasti on parem olla lapselik vanur.
„Muidugi tuleb vahest ka korralik olla, aga kui alatasa südame asemel mõistusest juhinduda, muutub elu igavaks.”
Lisaks arvab Kärg, et üleliia lapsikuks ei tohiks ka muutuda, ent kuni piirid paigas on, on elu nõnda hoopis lõbusam.
Spordipisik kehas ning kirjandus hinges
Lasteaialapsest gümnaasiumiealiseni, alati on Kärjes peitunud armastus spordi vastu. Ometi on see ajaga suuresti muutunud ja omandanud teistsuguse kuju. Esimene sportlaskarjäär baleriinina ei kestnud kaua, kuid tänu sellele tärkas noorukis armastus balleti vastu suisa nii tugevasti, et kõrgajal ei jäänud tal ükski Estonia balletilavastus nägemata. Sportlasena pani Kärg end proovile veel ka ratsutamises, sulg- ja jalgpallis, murdmaasuusatamises ja teistes alades, ent peale suusatamise ja jooksmise ei suutnud neist ükski talle hobidena hinge pugeda. Viimased 8 aastat on Kärg tegelenud tantsimisega. Hetkel on see üks tema armsamaid hobisid, millega ta tegeleb süvenenult võimlemisklubis Janika.
Lisaks sportimisele meeldib Kärjele raamatuid lugeda ja filme vaadata, eriti „imalaid” romcom’e ja muusikale, nagu ta ise muiates tunnistab. Ühtlasi on ta suur teatrifänn, armastades kõiki žanreid peale tragöödiate ning muserdavate teoste. „Arvan, et tavaelus on draamat piisavalt, pole vaja seda veel filmidest, raamatutest või teatrilavalt otsida.” lisab ta. Vähem kokkupuuteid on Kärjel olnud laulmise ja näitlemisega, millest viimast ta aga kindlalt oma isiksusega sobivaks peab. Ka luule on üks suurimaid kirgi, mis Kärje elu iseloomustab, kas siis seda lugedes, kirjutades või eteldes. Veidi salajasemaks hobiks peab neiu aga räppimist. Igapäevaselt armastab ta räppmuusikat kuulata ning sama suurt naudingut pakub talle ka nende kirjutamine ja esitamine.
Plaanid on paigas
Tegusa inimesena teeb Kärg igal päeval kümneid erinevaid tegevusi ja täidab mitmeid kohustusi. Sestap teeb ta igaks päevaks plaane ja koostab ajakava, ka plaanide tegemine on ajakavasse sisse arvestatud. Nõnda püsib fookus selge, saab eristada esmatähtsaid kohustusi ning ka neid, mida saab veidi edasi lükata. Üllataval kombel ei naudi Kärg aga vaba aega ega vaheaegu. „Mul on kogu aeg mingit sihti või tegevust vaja. Mis on puhkamise siht? Ega seda ei olegi, siis ei oska ma kuhugi püüelda,” kommenteerib ta oma omapärast mõttekäiku.
Tegude üleküllust Kärg aga õigeks ei pea, puudu jääb tema sõnul vaid ajast. Siinkohal tunnistab Kärg rõõmsalt, et ta on ööinimene, kelle mõttelennud toimuvadki peamiselt öötundidel. Päeval tegeleb ta kooli ja trennidega ning jätab ülejäänud tegemised pimedasse aega, selmet need järgmise päeva varna jätta. Unetundidest Kärjel aga puudust ei tule, ta tõdeb: „Mul pole mingit probleemi hakkama saada 1,5-tunnise unega. Nädalavahetustel saab sellegi tasa magada.”
Kui on aga vaja end tegutsema motiveerida, siis innustab Kärg kuulama mõnd ilusat kõnet või spoken word poetryt. Samuti on tema sõnul hõlbus motivaator Youtube’i kommentaaride lugemine ning alati toimivad ka muusikalide laulud.
Edu saladus
Kärg usub, et ei ole olemas mitteaktiivset inimest, pole lihtsalt leitud õiget väljundit. Enda väljundiks peab ta tantsimist ja kirjutamist. Selleks, et milleski edukaks saada, peaks Kärje arvates paigas olema siht, kuhu poole püüelda, ent sellesse ei tohi ka liialt kinni jääda. Spontaansus on samuti see, mis teeb elu värskeks ning ehedaks. „Edukas inimene märkab inimesi enda ümber ja hoolib neist, sest kui midagi ainult enda jaoks teha, ei ole võimalik edukas olla, keegi ei väärtustaks seda,” märgib ta. Kokkuvõtlikult arvab Kärg, et edu saladuseks on olla veidi spontaanne, heatahtlik ja järjekindel ning südamega asja juures.
„Meie, noored, oleme ideaalses eas, kus meid kuulavad nii lapsed, eakaaslased kui ka täiskasvanud. Kasutagem seda!”
Kärg mõtiskleb: „Lapsed vaatavad meile alt üles, noored väärtustavad meid ja ehk oleme neile isegi inspiratsiooniks, täiskasvanud on uhked ja võtavad meid juba endi sekka. Eks me ju olemegi noored täiskasvanud. Seda eelist tuleb kasutada, sest ega lapsed enam täiskasvanuid nii tugevalt usu.”
Lõpetuseks esitleb Kärg üht oma luuletust ning jagab oma lemmikasju.
Ma ei tõsta häält,
vaid hüüan,
et kuulda, kuidas vaikus kajab.
Ma ei mõista hukka,
vaid uurin,
et näha, kuidas tühjus paistab.
Ma ei tunne midagi,
Vaid mõtlen,
et tajuda, mida pole.
Ma ei räägi midagi,
ei midagi,
et öelda sõnu, mida pole.
Ma ei liiguta,
üldse,
et olla, kes ma pole.
Lõpuks saan aru, kes ma olen.
Kärg Valneri lemmikud
Film: „Love actually”
Lastefilm: Coco
Tegevus: tantsimine
Laul: Tina Turner „Proud Mary”
Raamat: N. Vizzini „It’s kind of a funny story” ja E. Zola „Daamide õnn”
Räpp: The Streets „Everything is borrowed”
Riik: Eesti
Inimene: George Clooney
Multikategelane: Pascal (Disney „Rapuntslist”)
Filmitegelane: Cosmo Brown („Singing in the rain”)
Pahalane: Jokker
Toit: maapähklijäätis
3 soovi džinnile:
I Et vaesusele tehtaks lõpp
II Et inimesed rohkem loodusele ja teistele olenditele tähelepanu pööraksid
III Ajas tagasi rännata ning Winston Churchilliga kohtuda
Sirely Veri
Märka Last noortetoimetus
Fotod: erakogu