Türi Põhikooli õpilasesinduse juht ja Lastekaitse Liidu noortekogu liige Triin Sooäär (16) on oma üheksa ametiga nagu Hunt Kriimsilm. Nimelt jõuab põhikooli viimases klassis õppiv neiu lisaks eelpool mainitule panustada ka Järvamaa noortekogus, Eesti Noorteühenduste Liidus, Eesti Õpilasesinduste Liidus, noorteühingus T.O.R.E ja Tre Raadios Skräss nimelise saate ühe juhina. Nüüd siis lisaks ka Märka Last noortetoimetuses.

Kui Triinu käest uurida, kust see kõik algas ja kuidas ta seda kõike jõuab, ta vaid muigab ning ütleb, et kuni 3. klassini oli ta pigem omaette hoidev ja vaikne laps. Käis küll näiteringis, kuid nagu ta ise ütleb, et päris see veel polnud. “Eks mul oli seda oma strardipakku vaja,” ütleb ta praegu sellele ajale tagasi mõeldes.

Alguses oli selleks stardipakuks kohalik noortekeskus, kus ta vabatahtlikuna panustas, ning alates 4. klassist T.O.R.E ehk Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, mis arendab noorte suhtlemisoskust ja kaaslaste märkamist.

Kui ta siis, väikese neljanda klassi tüdrukuna, läks uurima, et kas ta võiks ka seal midagi teha, tundus õpetaja täitsa üllatunud olevat, kuna seal olid sel hetkel ainult kuuendikud ja veidi vanemad.

Vanusest olulisem on sisu

Kui ta esimesse ringi kohale läks, oli aukartus ja lugupidamine vanemate õpilaste osas suur, kuid mida aeg edasi, seda enam sai Triin aru, et see T.O.R.E moodul on tema õige koht. “Kui lõpuks mõistsin ka seda, et vanus ei loe, vaid loeb sisu, läks kõik ainult ülesmäge,”  kirjeldab Triin, kust see kõik 5 aastat alguse sai.

“Sealt sain ma igas mõttes põhja alla, kasvõi iseloomu osas,” meenutab detsembri alguses 16 sünnipäeva tähistanud neiu, “see jah kujundas mitmeti seda, kes ma olen  – kogu see põhjalikkus ning samamoodi see, et ütle siis, kui Sul on midagi reaalselt öelda.”

Edasi kaasati väikest neljanda klassi tüdrukut juba esimeste ürituste korraldamisse ja nii see teekond läks. “Viiendas klassis olin klassivanem ning T.O.R.E põhiselt selline aktivist,” muigab Triin ning jagab seda, kuidas ta saadeti kõige nooremana T.O.R.E põhikoolitusele, mille järel koolitas ta ka ise väiksemaid. Kuuendasse klassi jõudnuna kandideeris ta T.O.R.E. suvekooli vabariiklikusse korraldusmeeskonda, kuhu ta pesamunana sisse sai.

“Ja sealt saidki mu suured teod alguse, kuna nägin, et midagi suurt on võimalik korraldada ka ilma selleta, et Sul on kuskil kas mega tutvustused või rahastus, kuna ka pisidetailidega saab täitsa hakkama,” võtab neiu oma selle valdkonna elu õppetunnid ülevaatlikult kokku.

Meie võimalused ühiskonnas

Just sellist pealkirja kandis 19. detsembril 2019 toimunud projektipäev, mille rõhuasetus oli heategevusel ja mille moto kõlas “Igast pisidetailist saab alguse suur mosaiik”.

Triinust on saanud 9. klassi õpilane, kes juhib kolmandat aastat Türi Põhikooli õpilasesindust, mille meeskonnaga on see neil juba neljas kord projektipäeva korraldada.

Seekordsel sündmusel keskendusid nad noorte ja ka õpetajate võimalustele aktiivselt ühiskonnas kaasa lüüa, selleks reaalselt ise võimalusi otsides ning läbi teiste kogemuslugude innustust saades. Paralleelselt toimus õpetajatele simulatsioon, mida Triin ise läbi viis.

Päev kulmineerus fuajees ühise grupitegevusega, mille jooksul moodustasid kõik suure südame, mis ka üles jäädvustati. See suur süda peegeldas päeva sõnumit – igast pisidetailist saab alguse suur mosaiik. 

Sündmuse korraldas õpilasesindus iseseisvalt koos oma 16 liikmega 7.-9.klassist.

Iga suur asi saab alguse esimesest väikesest sammust

Kui Triin 7. klassi õpilasena õpilasesinduse juhiks valiti, sai ta aru, et tema esimene väljakutse on see meeskond tööle saada ning ta nägi ürituste korraldamist kui ühte konkreetset töömeetodit, mis aitab neid kõiki ühendada.

“Mida suurem see üritus on, seda parem, kuna ma olen alati olnud pigem maksimalist,” ei tee Triin mingit saladust sellest, millistel alustel ja kuidas ta tegutseb, mistõttu on 300-600 osalejaga sündmuste korraldamine tema jaoks ei midagi muud kui arendav väljakutse.

Projektipäeva idee sündis puhtalt reaalsest vajadusest ja soovist korraldada huvitav ja tore koolipäev, mis kõigil meeldiks ja meelde jääks. Ühtlasi oli eesmärk näidata õpetajatele, et on võimalik teistmoodi õppida ja õpetada, et ei pea tingimata olema kinni õpikus, töövihikutes ja 45 minutis. Töötoa tegijad olid hästi seinast seina alates improviseerimisest ja väitlemisest, lõpetades keskkonnateemade ja filmimisega.  

“Ma mäletan sellest esimesest korrast, kui palju kõneainet see sündmus pakkus ning seda, et õpilased ära minnes ütlesidki reaalselt meile, et palun tehke veel, nii äge oli,” meenutab Triin tagasisidet esimesele projektipäevale, mis  nii talle kui kooliperele eriliselt südamesse jäänud.

Ühtlasi on need projektipäevad olnud kogu õpilasesinduse jaoks justkui verstapostid, mille abil näidata, et ka noored suudavad midagi reaalselt paika panna ja viimse pisidetailini ära korraldada.

“Peamine on, et seejuures ei ole selle kõige tegemiseks ilmtingimata vaja tuhandeid eurosid või mida kõike veel, vaid ennekõike tahet ja kedagi, kes seda kõike koordineerida aitaks,” rõhutab Triin.

Kokkuvõttes on see tema meelest olnud hea õppetund, et millegi suure ja ägeda ärategemiseks ei ole vaja ise olla üdini suurepärane, vaid piisab, kui on hea meeskond.

Just niimoodi, teisi õpilasesinduse liikmeid tunnustades, paneb Triin sellele teemale punkti.

Noored kui särama löömist ootavad tähed

Triin Sooäär (16)

Selleks, et saaksime selle suure erilise mosaiigi kokku, peame lööma särama iga väikse tähekese. Ja selleks, et see iga väike täheke särama lööks, on tal vaja innustust. 

Ma olen jah hästi seda usku, et selleks, et mõni noor ärkaks ja hakkaks  midagi tegema, on tal vaja seda väikest tõuget. 

Mida ma sageli näen, on see, kuidas noortel lihtsalt ei ole seda ja käib see vingumine, et ma ei oska, ma ei taha, ma ei saa. Ja see iga väike täheke, ükskõik, millal ta siis särama lööb, siis tema tuleb ju sinna suurde mosaiiki lõpuks meiega kokku.

See võib olla ongi kogu selle ettevõtmise suurem mõte. Soovime anda igale noorele selle stardipaku, et palun võta, siin on teiste inimeste kogemuslood ja erinevad võimalused. Meie anname Sulle õnge, Sina palun võta see õng ja mine püüa kala.

Noorte viimase aja peamine probleem ongi minu meelest see, et see kala antakse talle kohe kätte. Tegelikult anna talle just õng ja lase tal püüda, et tal tekiks see motivatsioon, et kui ta tahab veel suuremat kala, siis ta peab veel suurema õnge kusagilt ise leidma või seda leiutama hakkama.

Me peame selle tähekese särama lööma ja see, et ta läheks lõpuks koos teistega midagi tegema, peab tal olemagi selline oma nii öelda tähe CV, kust ta saabki juba edasi minna ja tõtata.

Kristi Märk
Märka Last toimetaja
Lastekaitse Liidu noortekogu koordinaator