Page 16 - Märka last veebruar 2022

pahalaste kätte sattuda, kui keegi su e-postkastile ligipääsu saab?
Turvariskide vähendamiseks oleme õppinud kasutama turvalisi paroole ja kaheastmelist autentimist. Juba paremini tunneme ära õngitsuskirju ja püüame oma seadmeid kõikvõimalike rünnakute eest kaitsta. Oma andmete kaitsmise vaatenurgast on aga sama tähtis ka regulaarne koristustöö – digitaalseks prügiks muutunud andmete kustutamine, failide korrastamine ja privaatsussätete ülevaatamine.
Digihügieenile tasub rohkem tähelepanu pöörata lapsevanematel – koguneb neil ju digitaalse prügi sekka lisaks enda andmetele palju infot ka oma laste kohta. Samuti õpetajatel, kelle arvutist ja kirjakastist käib aastate jooksul läbi igasugust infot oma õpilaste ja nende vanemate kohta – alates kontaktandmetest kuni tundlikuma infoni tervisemurede ja õpiraskuste kohta, samuti õpilaste perede siseasju. Kogu selline info- vahetus tuleks kustutada, kui see enam asjakohane ei ole.
Teisest küljest on nii lapsevanemal kui õpetajatel oluline roll ka laste suunamisel targema ja turvalisema internetikäitumise poole. Lisaks sellele, et ise regulaarselt oma nutiseadmed ja internetikontod üle vaa- data ning kõigest ebavajalikust puhastada, on hea arutleda sel tee- mal ka lastega. Lapsed ja noored on nutiseadmete kasutamisel sageli lapsevanematest vilunumad. Neid tasub aga suunata mõtlema, milline jälg neist internetti maha jääb. Kuidas nad võiksid ennast tunda, kui tänased kirjavahetused, sõnumid, pildid või videoklipid aastate pärast kuskilt välja tulevad? Selle pinnalt saab jagada ka neile soovitusi oma seadmete puhastamiseks ning kujundada varakult teadlikku digihügiee- ni.
5 soovitust oma andmete kaitsmiseks digikoristuse abil
On selge, et oma digitaalse jalajälje vähendamine on privaatsuseriskide maandamiseks oluline. Millest aga pihta hakata? Kuidas digihügieeni harjutamine praktikas välja näeb? Alustada tasub järgmistest lihtsatest soovitustest.
16
Märka Last / veebruar 2022