Page 14 - Märka last veebruar 2022

Uusi tehnoloogilisi vahendeid on hakatud koolides kasutama väga eri- nevatel eesmärkidel. Näiteks selleks, et ennustada lapse õppeedukust ja edasijõudmist koolis; monitoorida laste käitumist, kohalkäimist või vaimset tervist; hinnata nende osavõttu õppeprotsessist; ohjata aka- deemilist petturlust või et tagada lastele turvaline ja ohutu koolikesk- kond. Kõik sellised lahendused muudavad lapsed aga andmeobjektideks, sest enamjaolt pole lastel võimalik sellisest jälgimisest hoiduda või loobuda, olgugi et nende käigus kogutakse sageli hulgaliselt nii bio- meetrilisi kui käitumuslikke andmeid.
Kuidas võiks selline andmepõhine õpilaste jälgimine koolides välja näha? Toon mõned näited rahvusvahelisest praktikast. Hiinas on koole, kus koolivormi sisse õmmeldud mikrokiibid aitavad turvameestel popi- tegijaid ukse pealt kinni pidada ja tagasi tundi toimetada, või koole, kus õpilaste tunnis kaasatöötamist ja keskendumist mõõdab elektroentse- falograafia (EEG) anduritel töötav peavõru. Ameerika Ühendriikides on paljud koolid võtnud kasutusele õpilaste sotsiaalmeedia profiilide moni- toorimist võimaldava tarkvara, et juba eos ära hoida potentsiaalseid koolitulistamise ja terrorismi juhtumeid, aga ka selleks, et tuvastada vaimse tervise probleemide ja depressiooni käes vaevlevaid õpilasi. Aust- raalia koolid rakendavad õpilaste füüsilist aktiivsust mõõtvaid andureid (nt Fitbit), et motiveerida õpilasi nii koolipäeva kestel kui koolivälisel ajal spordiga tegelema ning nii kehalise kasvatuse tundideks boonushindeid koguma. Suurbritannias ei usaldatud 2020. aasta kevadel pandeemia tõttu ära jäänud gümnaasiumi lõpueksamite asemel aastahinnete väl- japanekut aineõpetajatele, vaid hoopis algoritmile, mis hindas ca 40% õpilaste õppetulemused arvatust madalamaks. Teadlased üle maailma on aga välja arendamas personaliseeritud täppishariduse mudeleid, mis võimaldaks näiteks ülikooli õppekava valikul arvestada tudengi geneeti- list sobivust õpitava erialaga. Kuivõrd pakuvad sellised arengud tege- likult lahendusi erinevatele haridussektorit vaevavatele probleemidele, kuivõrd me võime selliseid tehnoloogilisi lahendusi tegelikult usaldada või kuivõrd eetilised ja õpilaste õiguste ning privaatsusega arvestavad sellised tehenoloogilised lahendused on? Vastuseid nendele küsimustele empiirilised uuringud kahjuks veel ei paku.
14
Märka Last / veebruar 2022