Page 28 - Märka last ajakiri - mai 2020

28
Märka last / mai 2020
Lapsed ise näitavad oma
maailma murekohad kõige
paremini kätte
Ehti Järv, Elis Kaljuvee, Kaia Beilmann
Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel viis Raken- dusliku Antropoloogia Keskus sellel talvel ellu uuringu “Laste ligipääsetavus”. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada laste koge- muse kaudu nende igapäevaseid takistusi teekonnal koolist koju või huviringidesse, aga ka seoses kaupade ja teenuste tarbimise- ga. Laste kogemuslood paljastavad sügava mure: täiskasvanud ei märka või ei oska alati lastega arvestada ei avalikus ruumis ega ka ühiskonnas tervikuna. www.antropoloogia.ee
Kokku osales uuringus ligikaudu 60 last vanuses 7-14 Tallinnast, Märja- maalt, Viljandist ja Kohtla-Järvelt. Nende seas oli nii eesti kui vene koduse keelega lapsi. Vaatluse all olid esmajoones füüsilised takistused, aga lisaks rääkisid lapsed ka sotsiaalsetest, psühholoogilistest, käitu- muslikest jms barjääridest. Füüsilist ja psühhosotsiaalset keskkonda tuleb antropoloogidele omase etnograafilise mõtlemise vaatenurgast käsitleda tervikuna: füüsiline keskkond avalikus ruumis ongi ühtlasi ühiskonna väärtuste ja hoiakute väljendus. Meid ümbritsev avalik ruum on suures osas mõeldud ja tehtud n-ö keskmisele inimesele, arvesta- mata seejuures vanusest, puudest vms aspektidest tulenevate erine- vuste ja vajadustega.
Kuigi uuringu esialgne ja peamine uurimisküsimus puudutas ligipääse- tavust füüsiliste aspektide vaatenurgast, tahtsid uuringus osalenud lapsed rääkida ka muudest tõrjutuse viisidest, mida nad oma igapäe- vaelus kogevad. Tõrjutuse tajumist on muuhulgas käsitletud Eesti laste heaolu ja laste õigusi puudutavates uuringutes. Näiteks hindasid lapsed, et Eestis pakutakse lastele hoolitsust ja kaitset ohu eest, kuid täiskasvanud ei ole veel eriti harjunud lapse arvamust kuulama ega sel- lega arvestama. Sarnane järeldus tuleb välja aasta laste õiguste kohta tehtud kokkuvõttes perioodil 2018-2019: kui last ennast mõjutavates