Page 29 - Märka last ajakiri - mai 2020

küsimustes saavad eesti lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pere- ringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel puudub kaasa- rääkimise kogemus peaaegu täielikult. Need probleemid tõstatusid ka ligipääsetavuse teemalistes rühmaintervjuudes: uuringus osalenud rääkisid nii vähesest kaasatusest kui ka sellest, et täiskasvanud ei oska lapse vajaduste ja oskustega arvestada või neid tihipeale üldse märgata.
Laste arvamust ei kuulata
Mida laiema tasandi küsimusi arutatakse, seda väiksem on laste võima- lus sõna sekka öelda. Kuigi võrdseid võimalusi, demokraatlikke väärtu- si ja kaasavaid lahendusi deklareeritakse avalikkuses järjest enam, ei laiene see paraku kõigile ühiskonnagruppidele. Nii on tihtipeale just lapsed need, kelle kogemusi avaliku ruumi disainis, transpordilahen- dustes, kaubanduses või koolides-huvikoolides ei arvestata.
Lapsed tunnevad, et nende kogemusi halva ruumilahenduse ja taristu- korralduse osas ei arvestata. Neid kogemusi pole pahatihti ka kellelegi rääkida – vaid lapsevanem on see, kes kuuleb lapse murest auklikest, poristest või libedatest kõnniteedest. Lapsevanem leiab ilmselt siis ka võimalusel lahendusi, et viia last hoopis autoga kooli, et vältida ebaturvalisi olukordi. Võimaluse korral abistavad lapsevanemad, et leida lahendusi halbade taristulahenduste korral, kuigi laiemas plaa- nis võiks eesmärgiks olla hoopis see, et lastel oleks mugav ja turvaline iseseisvalt liikuda ning et nad ei peaks vanemate abile lootma jääma. Lapsed ei mõtle endist kui ühiskonnaliikmetest, kes võiksid panustada kaasarääkimise teel ligipääsetavuse probleemide lahendamisse.
1 Tutvu uuringuga: https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf
2 Turk, P., Sarv, M. Lapse osalusõigusest laste ja täiskasvanute vaates (2019). Kogumikus Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates. Koostajad D. Kutsar ja K. Raid. Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/valjaanne-2019_laste- subjektiivne-heaolu-kohalikus-ja-rahvusvahelises-vaates
3 Saar, H. Lapse õigused 2018-2019 (2020). Kogumikus Inimõigused Eestis 2020. Arvutivõrgus kättesaadav: https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2020/lapse-oigused/
Märka last / mai 2020
29