1.aprill on naljapäev – päev, mida iseloomustavad lõbusad naljad, üllatused ja ka väikesed vembud. See on suurepärane võimalus tuua igapäevaellu mängulisust, naeru ja kergust. Nali võib olla tore viis suhete tugevdamiseks, pingete maandamiseks ja hea tuju loomiseks. Kellegi suunal tehtud mõtlematu nali võib aga tekitada piinlikkust, kurbust või tõrjutust, eriti juhul kui see ületab piire ja riivab kellegi tundeid.

Nalja tegemine on sotsiaalne oskus, mida lapsed õpivad järk-järgult. Nad vajavad selleks nii aega kui ka täiskasvanu toetust, et mõista, kus on piir nalja ja narrimise vahel ning kuidas jagada rõõmu nii, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna või vastupidi: et keegi ei satuks nalja keskmesse selle objektina.

Kuidas toetada laste sõbralikku naljatlemist?

Oluline on suunata lapsi enne nalja tegemist mõtlema:

Kas see nali oleks ka mulle endale meeldiv, kui seda kuuleksid/näeksin?
Kas see nali liidab meid või tõrjub kedagi välja/paneb halvasti tundma?

Kui vastus on “ei”, tasub nali tegemata jätta. Tõeliselt toredad naljad toovad rõõmu kõigile – need ei ehmata, solva ega tõuka kedagi kõrvale. Ka vastupidi –  need ei sea kedagi ebamugavalt nalja objektina selle keskmesse.

Sõbralik vemp või väike üllatus võib olla lõbus, aga kellegi asjade peitmine, segiajamine või välimuse, oskuste või eksimuste üle naljatamine võib haiget teha – isegi siis, kui see tundub “lihtsalt nali”. Lapsed vajavad täiskasvanu tuge, et neid olukordi läbi mõtestada ja õppida paremini märkama, millal on ületatud kellegi isiklik piir.

Näiteks lapse nimi on miski, mis on oluline osa tema identiteedist. Kui sõbral on lõbus hüüdnimi, mis talle endalegi meeldib, võib see olla tore. Aga kui naljatledes kasutatakse hüüdnime, mis on antud ilma nõusolekuta ning tekitab halva tunde, tuleks see koheselt kõrvale jätta. Seepärast tasub ka rühmas või klassis kokku leppida: Kuidas me soovime, et meid kutsutakse? Nii õpivad lapsed, et igaühel on õigus tunda end väärtustatuna. Hea viis oleks selliste kokkulepete arutelusid alustada lõbusate tervitus- ja nimemängudega, mis aitab luua meeldivat õhkkonda ja loob parema võimaluse keskenduda positiivsetele kokkulepetele, kedagi eraldi välja toomata.

Märka, kuula, hooli

Naljategemine ei väljendu ainult sõnades – nali võib peituda ka lõbusates näoilmetes, häältes või liigutustes. Samamoodi ei pruugi ka kaaslase reaktsioon olla alati sõnaline. Lastele tuleb õpetada, kuidas märgata kaaslaste kehakeelt, näoilmeid ja üldist meeleolu, et mõista, kuidas keegi ennast tegelikult tunneb.

Kui keegi ütleb “Stopp!” või annab märku, et tal pole enam lõbus, tuleb naljategemine kohe lõpetada.

• Õpeta last ütlema selgelt “Stopp!” või “Lõpeta!” kui nali teeb haiget või tundub ebamugav.
• Toeta last nii oma tunnete märkamisel ja sõnastamisel ja ka teiste tunnete märkamisel.
• Kui laps teeb nalja, mis teisele ei meeldi, aita tal mõista, millest see tulenes.
• Kui laps kogeb ebameeldivat nalja, räägi sellest rahulikult. Küsi, mis juhtus, kuidas keegi end tundis ja räägi, mida võiks järgmisel korral teisiti teha.
• Lasteaias või koolis kasuta arutamiseks viise, mis võimaldaks keskenduda olukorrale ning lahendustele, kedagi kogu grupi ees välja toomata. Nt situatsioone kujutavate piltide, lastekirjanduse, rollimängude vm kaudu olukorra kujutamine ning sellele positiivse lahenduse ning kokkulepete sõnastamine.

Ennekõike paku lapsele turvalist keskkonda ja head eeskuju. Mängige ja naerge ühiselt, katsetades, mis kedagi naerma ajab. Visake näiteks soojenduseks õhku sulg ja naerge südamest, kuni see maandub. Kuulake, kuidas naer kõlab – kas naerda saab nii valju kui ka vaikse häälega? Rääkige naljalugusid, kasutage kehakeelt ja mängige häälega, et avastada, kuidas nali sünnib. Uurige koos, kas ainult inimesed teevad nalja? Piiludes looma- ja linnuriiki võib märgata, et ka seal leidub lõbusaid ja naljakaid hetki.

Naljatlemine on väärtuslik oskus

Lastele on loomulik katsetada, mis on naljakas ja kuidas teised reageerivad. Selle protsessi käigus tekib palju toredaid hetki, aga ka neid, mis vajavad arutamist ja suunamist. Hea nali sünnib ühisest kokkuleppest – nali on tõeliselt naljakas siis, kui kõigil on lõbus ja keegi ei tunne end halvasti.

Lisaks üheskoos naermisele on oluline oskus ka naerda sõbralikult iseenda üle. See aitab lastel eksimusi kergemalt võtta, tulla toime ootamatute olukordadega ning kasvatab enesekindlust ja sisemist rõõmu. Samas ei tule see oskus kõigile lastele iseenesest – just täiskasvanu eeskuju, mõistev suhtumine ja toetav keskkond on selle oskuse kujunemisel eriti olulised.

Soovime kõigile rõõmsameelset, hoolivat ja ühendavat naljapäeva!
Olgu see päev täis märkamist, koosolemist ja nalja, mida saab meenutada hea tundega.