Scroll Top
Endla 6-18, Tallinn 10142

Mitmed ajakirjandustudengid said teadmisi lapse õigustest ja lastekaitsetööst

Kõigil on õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, millist elu elavad täna lapsed. Küll aga tuleb täiskasvanutel alati jälgida, et meedias jagatav ei riivaks lapse huve ega õigusi. Ajakirjanikule annab loa lapse pildistamiseks või filmimiseks lapsevanem, kuid milleks peavad tulevased ajakirjanikud valmis olema laste teemade kajastamisel või mida tähendab lapse huvi? Nendele ja veel mitmetele küsimustele said Lastekaitse Liidu korraldatud seminaril vastuse Tallinna Ülikooli ajakirjandustudengid.

MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Tallinna Ülikooliga korraldas 26. novembril lastekaitsetööd puudutava ja lapse õigusi käsitleva seminari, kus osales üle paarikümne ajakirjandustudengi.  Seminaril andis lastekaitsetööst, selle väljakutsetest ja olemusest ning lastekaitsealaste juhtumite menetlemisest ülevaate Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste ja perede heaolu osakonna juhataja Kaisa Vetemaa, kellel on olnud meediaga suhtlemisel hiljuti positiivsed kogemused. Kaisa rõhutas tudengitele, et igas olukorras tuleb esikohale seada lapse, mitte avalikkuse huvid.

Lapse eest vastutab esmalt lapsevanem, seda ka olukordades, kus vanemate vahel toimub vaidlus ning osapooled ei suuda kokkuleppele jõuda. Nende lugude puhul on kannatajaks alati laps. Juhtumipõhiseid näiteid ning erinevaid olukordi oma tööst tõi tudengiteni Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Tiina Simson.

Lood pakkusid tudengitele huvi ning esitati hulgaliselt küsimusi alates laste endi teadlikkusest lõpetades soovidega saada selgitusi päevakajalistest meediakajastustest. Seminari võttis kokku Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalislektor ja täienduskoolituse projektijuht Katrin Sigijane ning tõdes kurbust, et sageli on meediast esil just äärmiselt negatiivne kuvand lastekaitsetööst.

Lastel on õigus eraelu puutumatusele. ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab, et lapsi puudutavate otsuste tegemisel peab lähtuma lapse huvidest. Laste kajastamist meedias tuleb alati põhjalikult kaaluda ning hinnata selle reaalset vajadust, pannes esikohale lapse huvid. Millest lähtuda lapse huvide defineerimisel? Millistest eetilistest normidest saavad lähtuda ajakirjanikud? Ja miks lastekaitse valdkonna spetsialistid on alati nii kidakeelsed? Just nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused järgmisel seminaril, mis toimub 10. detsembril Tallinna Ülikoolis ning mis on suunatud ajakirjanikele, valdkonna tudengitele, lastekaitsetöötajatele ning teistele spetsialistidele, kes laste ja meediaga suhtlemise teemadega oma töös kokku puutuvad.

0

Postitused

kaanefoto (7)

Laste eksponeerimine ja seeläbi nende isikuandmete töötlemine nii meedias kui ka ajakirjanduses on järjest rohkem hakanud tekitama ühiskonnas diskussiooni. Oma osa selles mängib ka kiirelt muutuv digitaalne maailm, mis iseloomustab seda, kuidas erinevaid uudiseid ja sisu tarbitakse.

0
kaanefoto (2)

Aasta vahetudes tehakse igas valdkonnas kokkuvõtteid lõppevast aastast ning vaadatakse uude aastasse lootusrikkalt. Nii saab ka analüüsida perekonnaõiguse vaidluseid, kohtupraktikat, teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning jagada soovitusi algavaks aastaks. Lõppeva aasta perekonnaõiguse vaidluste kokkuvõttes rõhutab advokaat Helen Hääl kahte olulist tähelepanu tõstatanud vaidlusmomenti  – lapse eraelu kaitse sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses ning vanemast võõrandamise sündroomi.

10
Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.