7.–23. novembrini toimub Baltikumi suurim laste- ja noortefilmide festival Just Film, mis tähistab tänavu 25. sünnipäeva ning toob Pimedate Ööde filmifestivali raames igal aastal kokku ligi 20 000 filmisõpra.
Juba 15 aastat linastub Just Filmi kavas ka lapse õiguste programm, mis koosneb laste ja noorte elu käsitlevatest filmidest ning mida on kokku aidanud panna Lastekaitse Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet.
Mis on lapse õiguste programm?
Lapse õiguste programmi ilmestab justkui sisekaemus laste ja noorte maailma. Peategelased on meie ühiskonna tulevikusuunajad ise, kel vahel tuleb tõestada oma eksistentsi, tulla toime keerukate probleemidega ja kes alles avastavad enda sisemaailma. Heal juhul on neile sel teekonnal abiks vanemad või spetsialistid, ent sageli tuleb tähtsaid otsuseid vastu võtta ka üksinda. Neis filmides võib esile kerkida emotsioone, mis pulbitsevad mässust, vihast või hoopiski positiivsusest, kui saab rõõmustada suuremate ja väiksemate kordaminekute üle.
Kuidas sünnib lapse õiguste programm?
Esmalt alustatakse koostööpartneritega filmide vaatamist juba veebruaris, mil kõik saavad jagada oma mõtteid ja arvamusi, millised teosed võiksid programmi sobituda. Toimuvad ühised veebikohtumised, kus maalitakse juba tuntud rohelise-punase värviga tabel vastavalt otsustele. 2020. aastast on rohujuuretasandilt kaasas ka lapsed ja noored ise. Igal aastal valivad lapse õiguste saadikud endi seast neli esindajat (tänavu 5), kes aktiivselt filme vaatavad, tagasisidestavad ja võimalusel kohtumistel osalevad. Sel aastal aitasid programmi kokku seada lisaks programmi koostööpartneritele lapse õiguste saadikud Tuule Pihol, Liise Lugna, Marta Männiste, Andra Miia Vaher ja Marii Eleen Mõtsnik.
Lapse õiguste programmi pääses 8 eriilmelist filmi, millega saab tutvuda ning endale sobiva kinoseansi leida siit.
Lapse õiguste saadikute filmisoovitused
„Leo & Lou” (Just Film 2025 avafilm, režissöör Carlos Solano)
Hispaania / Ühendkuningriik / Rumeenia
Tumm tüdruk ja mees kes ei kuula. Kaks üksikut hinge, kes satuvad ootamatule teekonnale, mis muudab nende elu ja võib-olla ka sinu oma.
„Film oli nii ilus ja südantsoojendav. See näitas nii hästi, kuidas Loul oli tegelikult väga suur empaatiavõime ja isegi, kui ta ei teinud kõige paremaid ja perfektsemaid valikuid, olid need siiski tol hetkel õiged. Vähemalt mulle tundus nii. Film näitab inimhinge soojemat poolt – see mulle siiralt meeldis. Väga tugev ja võimsa sisu ning mõttega film!” – Marii Eleen Mõtsnik
„See film puudutas mind sügavalt oma soojuse ja siira empaatiaga. Eriliselt liigutav oli peategelase vaikne maailm, kus suhtlus viipekeele kaudu muutus millekski palju suuremaks – usalduseks, armastuseks ja vastuvõtuks. Kuigi lugu oli lihtne, oli selle mõju sügav ja meeldejääv. Mulle meeldis, kuidas film näitas, et mõnikord leiab pere just sealt, kust seda kõige vähem ootaks.” – Liise Lugna
„Pisihaldjas tegutseb jälle” (režissöör Krzysztof Komander)
Poola/ Tšehhi
Kas haldjad on päriselt olemas? Ja kui on – kas nad aitavad tüdrukut, kes pole veel päriselt ennastki leidnud? Lugu sõprusest, julgusest, haldjatest ja sellest, kuidas maagia võib peituda seal, kus seda kõige vähem ootad – iseenda sees.
„„Pisihaldjas tegutseb jälle” on ideaalne film väiksematele filmisõpradele. See räägib üpriski tõsistest ja elulistest teemadest, ent teeb seda läbi fantaasia ja lootuse. Imearmas ja südantsoojendav film perest, sõprusest ja unistustest.” – Marta Männiste
„Palju õnne sünnipäevaks!” (režissöör Sarah Goher)
Egiptus
Vaikivalt häiriv, kuid liigutav pilguheit lapsepõlve sõprusesse ja inimestevahelisse suhtlusesse, mida varjutavad klassiühiskonna nähtamatud, ent igal sammul tajutavad piirid.
„Film „Palju õnne sünnipäevaks!” kõnetab vaatajaid kindlasti oma aususega. Näha, et lapsed on täpselt samade rõõmude ja muredega kogu maailmas, kuid peavad rinda pistma hoopis teistsuguste väljakutsetega oma igapäevaelus ei tohiks jätta ühtegi pealtvaatajat külmaks.” – Tuule Pihol
„Motellituba Ameerikas” (režissöör Monica Strømdahl)
Norra / Holland / USA
USA elamukriisi tõttu on paljud majanduslikult vähekindlustatud perekonnad sunnitud ajutise lahendusena kolima odavatesse ja viletsatesse motellidesse, millest kujuneb tihti olude sunnil pikaaegne eluase. Samas olukorras on ka 12-aastane Mikal, kes on viimased paar aastat alkohoolikutest vanematega kahetoalises numbritoas elanud.
„Tahes tahtmata on teema aktuaalne nii koolis kui ka väljaspool kooli. „Flophouse America” annab võimaluse näha, kuidas elavad inimesed, kellel pole kõiki võimalusi. Film näitab elu lapse perspektiivist, kuidas tema ennast tunneb ja hakkama saab.” – Andra Miia Vaher
