24. mail toimus Tallinna Südalinna raamatukogus Eesti esimene lastekonverents „Milliseid lasteraamatuid tahame?“, kus 5.–6. klasside õpilased arutlesid, millised raamatud ja nüansid võiksid tuua veelgi rohkem lapsi lugema. Vestlusringe juhtisid lapse õiguste saadikud.
Aga milliseid lasteraamatuid siis Eesti 5.–6. klasside lapsed tahavad? Tegime laste arvamusest ülevaatliku kokkuvõtte.
Keel ja släng: kui palju on liiga palju?
Slängi roll
Lapsed soovivad, et raamatutes kasutataks slängi mõõdukalt. Selle liigne kasutamine muudab loo kiiresti ebausutavaks ja võib tunduda piinlik või kunstlik. Näiteks „LOL“, „YOLO“ või muu moodne släng iga paari lause tagant mõjub nagu vanem inimene üritaks noortega sobituda ja see ei tule loomulikult välja. Päevikuvormis lugudes on slängi kasutamine aktsepteeritavam ja isegi soovitav, sest need peegeldavad argikeelt.
Lühendid vs kirjakeel
Lühendid (nt „OMG“, „XD“) tunduvad lastele mõnevõrra aktsepteeritavamad kui täielik släng, kuid ametlikus tekstis (nt kirjandis) ei peeta neid sobilikuks. Enamik eelistab kasutada peamiselt kirjakeelt ning sobivates kohtades üksikuid tuttavaid lühendeid.
Slängi mõistmine
Släng võib olla eri vanuses lugejatele arusaamatu. Mõned lapsed märkisid, et peavad tundmatute sõnade tähendusi internetist otsima, kuna vanemad ei suuda neid seletada. Kui slängi on palju, muutub lugu raskesti loetavaks.
Keeled ja tõlkimine: eesti vs inglise
Lugemisharjumused
Peamiselt loetakse eesti ja inglise keeles. Ingliskeelsed raamatud tunduvad vahel põnevamad ning paljud huvitavad teosed ei ole veel eesti keelde tõlgitud. Samas on eesti keel noorte igapäevane ja eelistatud lugemiskeel.
Tõlkeraamatud
Tõlgete kvaliteet mõjutab lugemiselamust. Kehv tõlge võib muuta tegelased ja loo kohmakaks. Sageli mainiti, et nimed ja fraasid võivad tunduda imelikud või võõrad. Kui tõlge on hästi tehtud, ei ole erinevusest enamasti suurt tähtsust.
Keelevahetuse mõju
Tegelaste olemus ja loo toon võivad keelega muutuda. Näiteks sama tegelane võib inglise keeles tunduda vanem või küpsem, kuid eesti keeles lapsikum. Estonglish ehk inglise ja eesti keele segunemine on järjest enam kanda kinnitanud, kuid raamatutes ei soovita selle liigset kasutamist.
Pildid ja kujutlusvõime: visuaalne tasakaal
Piltide vajalikkus
Paljud lapsed eelistavad raamatuid, kus on vähe pilte või kus pildid puuduvad. Piltide puudumine annab võimaluse kasutada oma kujutlusvõimet. Kui pildid siiski on, võiksid need olla väiksed ja pigem lehekülgede nurgas või peatükkide alguses.
Koomiksid ja graafilised romaanid
Kuigi mõni kogub koomikseid, tuntakse, et need piiravad kujutlusvõimet ja viivad fookuse tekstilt eemale. Tekstil on rohkem mõju ja see paneb aju rohkem tööle.
Illustratsioonide roll
Kui on pildid, võiksid need olla värvilised, aga mitte liiga suured ega domineerivad. Eriti väiksemate laste puhul võivad illustratsioonid toetada lugemist. Kuid vanemate laste puhul hinnatakse rohkem võimalust ise fantaasia tööle panna.
Sisu ja teemad: mis kõnetab noori?
Tegelaste ja lugude maailm
Kõige paremad lood on need, kus saab tegelastega samastuda. Lapsed tahavad tunda, et nad ei ole üksi – et kellelgi teisel maailmas on sarnased mõtted ja tunded. Tegelaste sisemaailma avamine (nt mina-vormis kirjutamine) on väga hinnatud.
Teemad ja žanrid
Eelistatud on noorteromaanid, seiklus, fantaasia, krimi ja tänapäevased koolilood. Lood, mis räägivad tõsiselt noorte tunnetest ja elust, aitavad mõista ennast ja teisi. Lugu võiks olla tempokas, et hoida huvi ja mitte muutuda igavaks.
Samastumise vajadus
Eriline väärtus on raamatutel, mis loovad tunde, et lugeja pole üksi oma murede ja rõõmudega. Paljud tõid välja, et „Kadri“, „Lottie Brooks“ ja sarnased teosed annavad turvatunde, et kellegi teise elu on samuti keeruline või naljakas.
Soovitusi lasteraamatute loojatele
1. Keelekasutus
Lapsed soovivad raamatuid, kus tegelased kõnelevad loomulikult ja usutavalt. Slängi võib kasutada, kuid ainult sobivas kontekstis ja mõõdukalt. Päevikuvorm ja noorte siseelu avavad tekstid on ideaalne koht noortepärase keele kasutamiseks. Tõsisemates žanrites tuleks slängiga olla ettevaatlik.
2. Visuaalne tasakaal
Lugejad hindavad võimalust kujutleda – seetõttu tuleks piltide kasutamisel olla mõõdukas. Väikesed, toetavad illustratsioonid sobivad paremini kui suured domineerivad pildid. Graafilised romaanid ei ole kõigile – paljud eelistavad teksti.
3. Žanr ja sisu
Kõige populaarsemad žanrid on fantaasia, seiklus ja krimi. Samuti hinnatakse huumorit, noorte sisekonflikte ja koolilugusid. Tegelased, kellega saab samastuda, ja lood, mis on tempokad, pingelised või üllatusrohke lõpuga, on väga oodatud.
4. Tõlge ja keel
Kui luuakse tõlkeraamatuid, tuleb hoolikalt jälgida, et tõlge oleks loomulik ja kultuuriliselt sobiv. Nimede, slängi ja vanasõnade tõlkimisel tuleb vältida ebausutavust või mõtte kadumist. Eesti autoritelt oodatakse rohkem fantaasiaromaane – see žanr on kohaliku kirjanduse seas alaesindatud.
5. Lugejakesksus
Noored hindavad, kui nad tunnevad end tekstis ära. See tähendab lugusid, mis arvestavad nende keele, emotsioonide ja elukogemusega. Raamat peaks julgustama mõtlema, mitte olema lihtsalt meelelahutus. Hea lugu on see, mis jääb meelde ja tekitab tunde, et oled midagi endast või maailmast paremini mõistnud.
6. Praktilisus ja kestvus
Raamatute vastupidavus ja kasutajasõbralikkus on oluline. Näiteks võiks mõelda veekindlale kaanele või vormingule, mida saab mugavalt kaasas kanda. Lapsed viivad raamatuid kooli, hoiavad neid kotis ja kasutavad tihti liikvel olles.
Täname kõiki lastekirjanikke, kes panustasid oma aega ja mõtteid tänvusele lastekonverentsile. Teie ausad vestlused, kuulamisoskus ja uudishimu noorte lugemiseelistuste vastu loovad paremat ja tähenduslikumat lastekirjandust. Eriline tänu meie toetajatele Kookerile, Helios kirjastusele, Eesti Raamatule, Nuti Grupile, Artisele ja Tallinna Linnamuuseumidele, kelle panus tegi võimalikuks inspireeriva kohtumise.
