Jessica Babenko
Lastekaitse Liidu praktikant

Eestis on viimastel aastatel pööratud noorte riskikäitumisele üha enam tähelepanu, aitamaks neil teha teadlikumaid valikuid ja vähendada riskikäitumise levikut. Et teemat veelgi avada, korraldas MTÜ Lastekaitse Liit 15. mail lastekaitsetöötajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele veebiseminari. 

„Samal poolel – lapse poolel“ sarjas toimunud ning järjekorras juba 24. seminaril käsitleti noorte riskikäitumisega seotud teemasid. Noorte riskikäitumine on mitmetahuline ja mõjutatud erinevatest teguritest. See hõlmab käitumismustreid, mis võivad ohustada nende füüsilist ja vaimset tervist ning ühiskonda laiemalt. Olulisemad teemad, mida avati, olid näiteks riskikäitumise põhjused ja selle erinevad tasandid, räägiti enesevigastamisest, suitsiidiohtlikkusest ning riskikäitumisega noore abistamisvõimalustest. Eraldi teemana toodi esile mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT), mis on mõeldud kõrge riskikäitumisega ja mitmekülgse abivajadusega noorele vanuses 10–23 eluaastat ja nende peredele. Lisaks tehti ka sissevaade riskikäitumisega noorte eludesse.

Tänavuse seminari avas Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Anneli Valner. Kui veel eelmise aasta lõpus toimunud seminaril rääkis Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala plaanist asutada Lastekaitsetöötajate Ühing, siis tänaseks on see MTÜ loodud. Esimese esinejana saigi sõna Ege Vonbret-Tosin, Lastekaitsetöötajate Ühingust, kes tutvustas ühingut, selgitas lahti ühingu eesmärgid ja andis vastuseid mitmetele olulistele küsimustele nagu näiteks: kuidas jõuda lapseni, kes on vanemate poolt väga mõjutatav või kuidas jõuda lapseni, kelleni on abi jõudnud liiga hilja ning ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tundsid vaatajad huvi, kuidas panustab ühing meediaga suhtlemisse, millele peale Ege sõnas: „Ühel ilusal päeval võiks olla nii, et mitte ühtegi laste ja peredega seotud meediakajastust me tulevikus lugeda ei saaks. Et need delikaatsed lood oleksid kaitstud ja ei satuks sotsiaalmeediasse. Selle poole me töötame.“

Järgmisena said sõna Bianca Siik ja Jaana Unt, TÜK Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskusest. Nemad rääkisid täpsemalt riskikäitumisega noorest ja tema toetamise võimalustest. Nad tõid välja riskikäitmise võimalikud põhjused ja erinevad tasandid ning kuidas aidata neid noori, kellel on riskikäitumine. Veel puudutasid nad teemasid nagu meeleoluhäired, depressioon, enesevigastamine, suitsiidiohtlikkus, ATH/ASH jpm. Lõpus esitleti erinavaid näiteid ja harjutusi. Ühe väga olulise mõttena tõid nad välja, et kui noortelt küsida, kas sa oled kunagi mõelnud suitsiidi peale, siis ei pane see teda suitsiidi sooritama. Vastupidi, see aitab tal tunda end kuulduna ja tuvaliselt.

Peale lõunat tegi ettekande Asta Vaks, kes on Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna mitmedimensiooniline  pereteraapia (MDFT) superviisor. Tema avas teemat, milleks oli süsteemne töö keeruliselt käituva noorega. Lahti seletatud sai MDFT taust ja olemus, MDFT eesmärgid ja olukord Eestis, selle positiivsed mõjud jpm. Antud esitluse üheks kõige mõtlemapanevaks teemaks oli „Valu kui mäss või hoopis abivajadus“, mis avas vaatajatele noorte riskikäitumise võimalikud tagamaad. Olulise mõttena tõi Asta välja, et usaldusväärne täiskasvanu on võtmeisik, kellega koos saab noor muutusi ellu viia.

Järgmisena sai sõna Maria Žuravljova, kes on TÜ Narva kolledži noorsootöö nooremlektor. Tema tegi sissevaate riskikäitumisega noorte eludesse. Oma esitluse alguses näitas ta maali „Mina olen halb laps“, millele järgnesid mõtlemapanevad küsimused: Mida tähendab olla laps, keda peetakse halvaks? Kas laps saab olla üldse halb? Ta seletas lahti kuidas on lapse kuvand ajas muutunud, kuidas ühiskond on last näinud, milline on noortekeskne lähenemine jpm. Olulise teadmisena tõi ta välja, et kui tahame last mõista, peame teda kuulama. Antud teema avamisele järgnesid noorte endi mõtted, kuidas nemad end ise tajuvad ning mida tunnevad, elades kinnises asutuses.

Seminari lõpetasid MTÜ Sa Suudad noored nõunikud teemal „Tänane mina räägib eilse lapse eest“. Etteaste oli täis emotsioone, noorte raskeid üleelamisi ja ellujäämist. Noored rääkisid avameelselt ja ausalt oma minevikust ning lahkasid mitmeid olulisi küsimusi: kas keegi märkas nende appikarjet,  st riskikäitumist, kuidas keeruliste lastega peaks nende hinnangul suhtlema või töötama, milline oli nende kokkupuude lastekaitsetöötajatega jne. Siinkohal on eriti oluline esile tuua viie noore soovitused teistele, mis olid siirad ja otse südamest. Nimelt: Kuula! Ära karju lapse peale! Märka! Aita! Võta asja samm-sammult. Ära mõtle, et see on võõras mure. Ole loominguline, sest laste jaoks ei ole üht reeglit ega valemit. Väga südantsoojendav oli ühe noore lause: „Kui noorel pole pere, kellele toetuda, ole tema jaoks see pere.“

Seminaripäeva modereeris Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Anneli Valner. Veebiseminari tehnilise poole eest vastutas ja otseülekannet teostas Taavid Meedia OÜ. Seminarile registreerus ligi 230 lastega töötavat spetsialisti üle terve Eesti ning otseülekandel oli vaatamisi lausa 400. Kõigile registreerunutele saadetakse juurdepääs salvestusele ning ettekandeid on võimalus ka järele vaadata. Seminar sai teoks koostöös Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Advokatuuriga.