Lastekaitse Liit kutsus lapse õiguste kuu tähistamiseks lapsi ja noori saatma oma mõtteid ja osalema loovkonkursil, mis tähistas ÜRO lapse õiguste konventsiooni 35. aastapäeva ning juhtis tähelepanu artiklile 12 – lapsel on õigus avaldada oma arvamust. Jagame lugejatega mõtteid, mille on kirja pannud erakooli “Intellekt” õpilane Elina.
Elina, 15.a
Erakool „Intellekt“
Täiskasvanuna mõistan, et minust sõltub mitte ainult minu enda elu, vaid ka teiste inimeste elud, eriti noorte, kes vajavad tuge, nõu või lihtsalt tähelepanu. Kui ma oleksin täiskasvanu, püüaksin olla see inimene, kellele saab loota – keegi, kes mitte ainult ei õpeta õiget käitumist, vaid näitab seda oma eeskujuga.
Üks olukord, mis mind sageli murelikuks teeb, on koolikiusamise probleem. Ma tean, kui raske on lapsel toime tulla pilkamise ja alandamisega, eriti kui ta kardab sellest täiskasvanutele rääkida või ei saa neilt vajalikku tuge. Kui minu poole pöörduks laps, kes on sellisesse olukorda sattunud, kuulaksin teda esmalt. On väga oluline, et ta tunneks, et teda on kuulatud ja ta ei ole oma võitluses üksi.
Püüaksin talle selgitada, et kiusamine ei ole tema süü ning probleem peitub nende käitumises, kes agressiivselt käituvad. Pärast seda pöörduksin kooli, õpetajate ja vajadusel ka teiste laste vanemate poole, et koos olukorrale lahendus leida. Täiskasvanu kohustus on last kaitsta, mitte tema muresid eirata.
Kui ma oleksin ema, püüaksin luua peres sellise õhkkonna, kus laps ei kardaks oma hirme ja muresid jagada. Usun, et vanemad ei tohiks mitte ainult nõuda kuulekust, vaid näitama oma käitumisega, et nad on turvalisuse ja armastuse allikas. Näiteks, kui laps rikuks reegleid, ei karjuks ma tema peale ega kasutaks rangeid meetmeid. Selle asemel püüaksin mõista, miks ta nii käitus. Mõnikord peituvad halva käitumise taga hirmud, solvumised või arusaamatused, mida täiskasvanu saab aidata lahendada.
Dekoratiivkosmeetika müügiesindajana puutun tihti kokku noorte tüdrukutega, kes tunnevad muret oma välimuse pärast. Kui ma oleksin täiskasvanu, kes võiks nende arvamust mõjutada, räägiksin nendega sellest, et ilu ei tähenda ainult välist külge, vaid ka sisemist maailma. Jagaksin oma kogemusi, selgitades, et kosmeetika on tööriist, mis aitab esile tuua loomulikku ilu, mitte kohustus vastata teiste ootustele.
Mulle tundub, et täiskasvanu peab olema mitte ainult range juhendaja, vaid ka sõber, kes on valmis aitama, toetama, kallistama ja kuulama. Peamine on meeles pidada, et lapsed ja noorukid vaatavad täiskasvanuid kui eeskuju. Seega, kui ma oleksin täiskasvanu, püüaksin olla see, kelle järgi orienteerutakse – keegi, kes toetab, kuid näitab ka piire, kes räägib tõtt, kuid armastuse ja hoolivusega.
Iga täiskasvanu vastutab ümbritseva maailma eest, eriti laste eest. Kui ma saan täiskasvanuks, loodan, et suudan olla kasulik ja oluline neile, kes vajavad abi ja tuge.